Vägivalla kuriteo eest karistust kandev vang pöördus advokatuuri poole venekeelse taotlusega ühe advokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamiseks. Advokatuur andis vangile tähtaja eestikeelse taotluse esitamiseks ning kuna too eestikeelset taotlust ei esitanud, jättis advokatuuri aukohus tema taotluse läbi vaatamata.
Vang pöördus seepeale kohtusse ja tahtis, et kohus tühistaks advokatuuri aukohtu määruse ja kohustaks advokatuuri tema taotlust sisuliselt läbi vaatama.
Halduskohus jättis vangi kaebuse rahuldamata, kuid ringkonnakohus rahuldas selle, mistõttu advokatuur viis asja riigikohtusse.
Riigikohus märkis, et kuigi eestikeelse tõlke nõudmine riivab vangi advokatuuri seaduses sätestatud menetluslikku õigust, ei riiva advokatuuri aukohtule esitatud taotluse tõlke nõudmine ning tõlke esitamata jätmisel selle läbi vaatamata jätmine ühtegi tema materiaalset subjektiivset õigust.
Kui aukohus oleks tõlkinud avalduse ise, oleks kulud kokkuvõttes kandnud advokatuuri liikmed. Võttes arvesse ka avalikku huvi eestikeelse asjaajamise vastu, on need kaalutlused piisavad, et keeleseaduse alusel avalduse tõlget nõuda,
tõdes kohus.
Samas lisas riigikohus, et esiteks ei ole aukohtu määrus taotluse läbi vaatamata jätmise kohta haldusakt, millele kohalduksid ranged põhjendamise nõuded ning teiseks on advokatuur kohtumenetluses sarnastele kaalutlustele tuginenud ning on usutav, et advokatuur arvestas neid ja aukohtumenetluses.
Põhiseaduse ning keeleseaduse järgi on riigikeel ja asutuste asjaajamiskeel eesti keel.
Haldusmenetluse seaduse järgi toimub haldusmenetlus üldjuhul eesti keeles ning ka advokatuuri kodukord näeb ette, et aukohtumenetluse keel on eesti keel.
Keeleseaduse järgi on võõrkeelse avalduse või muu dokumendi saanud haldusorganil õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde.
