Kohvi päritolu: kõik sai alguse kitsest?
Kohvi ajalugu ulatub sajandite taha ning saab alguse eksootilisest Etioopiast, mida peetakse kohvi sünnimaaks. Legendi kohaselt ei kohanud kohvi esimest korda inimesed, vaid hoopis kitsed. Kõige kuulsama loo kohaselt elas Etioopias kitsekarjus Kaldi. Kaldi märkas, et ta kitsed on ebatavaliselt energilised pärast seda, kui nad olevat söönud lähedal olnud põõsas punaseid marju. Sellest intrigeeritult maitses Kaldi marju ka ise ja tundis erakordset energiasööstu, misjärel ta hakkas suisa tantsima ja laulma.Kaldi jagas oma avastust kohalike munkadega, kellele ei meeldinud marjade kibe maitse ning nad viskasid need tulle. Tules röstimisel tekkis õhku aga imeline aroom, misjärel võtsid mungad röstitud kohvioad ja panid need kuuma vee sisse. See valmistas joogi, mis pakkus munkadele meelerõõmu selle meeldiva maitse ja energiat andva mõju tõttu. Jutt hakkas kiirelt levima ja sedasi jõudiski kohv inimeste igapäevaellu.
Kohvi teekond Euroopasse
Pärast Etioopias levimist jätkas kohvi oma teekonda. 11. ja 12. sajandiks jõudsid kohvioad Araabiasse, kus kohvi kasvatamine ja sellega kauplemine hakkas jõudsalt kasvama. Araabia poolsaarel populaarsuse kogumisel muutus kohv oluliseks nii kodus, kui ka avalikes kohvikutes, mis hakkasid tekkima Lähis-Ida linnadesse. Need kohvikud muutusid sotsiaalseteks koosviibimispaikadeks, kus joodi kohvi, kuulati muusikat, mängiti male ja jagati uudiseid.Kohvi võlud ei jäänud aga üksnes Araabia maadesse. Veneetsia kaupmehed, kes külastasid Lähis-Ida linnu, märkasid seda jooki ning tõid selle kaasa Euroopasse. 17. sajandiks jõudis kohv Itaaliasse ja sealt üle kogu kontinendi. Euroopas pidasid mõned seda uut jooki kahtlaseks, kutsudes seda “Saatani mõruks leiutiseks”. Vastuolust hoolimata kogus kohv laialdaselt populaarsust ning asendas isegi senised traditsioonilised hommikujoogid nagu õlu ja vein. Need, kes jõid hommikul kohvi alkoholi asemel, alustasid päeva erksa ja produktiivsena - seda muutust peetigi just kohvi tulemuseks.
Kuidas kohvimaailm arenes
Kui kohv kinnitas Euroopas kanda, hakati mõtlema ka sellele, et kasvatada kohvi väljaspool Araabiat. Hollandlased olid ühed esimestest edukatest, kes hakkasid kohvi kasvatama Indoneesias Java saarel. Ladina-Ameerikasse jõudis kohv 18. sajandi alguses. Piirkonna ideaalsed olud tõid endaga kaasa ka kohviistanduste suure leviku. Tänasel päeval kasvavad kohvitaimed just troopilises ja subtroopilises kliimas, kus on rohkelt päikest ja niiskust. Peamised kohvikasvatuse piirkonnad on Ameerika, Aafrika ja Aasia, seejuures Brasiilia, Vietnam, Colombia, Indoneesia ja India juhivad tootmist.Kohvitaimi on teadaolevalt üle 60 erineva liigi, kuid kolm on kõige populaarsemad:
- Arabica: Kõige levinum kohv üle kogu maailma, tuntud oma maheda ja mitmekülgse maitse poolest. Araabika ubadel on magus maik, kus on tunda šokolaadi, pähklite ja karamelli noote ning ka puuviljaseid alatoone, kerget happelisust ja isegi õrna mõru maiku.
- Robusta: See pole nii populaarne sort, ent see on tuntud tugeva ja intensiivse maitse poolest, kus võib olla pähklite või teraviljade noote. Robusta ubades on tunduvalt rohkem kofeiini kui araabikas.
- Liberica: Kõige haruldasem kohv, mille maitsed ei tungi nii tugevalt esile - seda segatakse tihtipeale teiste ubadega maitse täiendamiseks.
Kohviubade liik on aga vaid üks faktoritest kohvimaitsete ja -jookide mitmekülgses maailmas. Espresso, latte, cortado, americano - kohvijookide valik on hämmastav. Kohvimasinate leiutamine on toonud kodus kohvi valmistamisse täieliku revolutsiooni, lastes kohvisõpradel valmistada keerukaid jooke vaid nupuvajutusega. Pärast seda, kui Saksamaal leiutati 70 aastat tagasi esimene elektriline kohvimasin, pole kodune kohvivalmistamine olnud eales enam samasugune.
Foto (pexels.com)
Kohvikultuur tänapäeval
Kohvimaitsed ja pruulimisviisid on aja jooksul edasi arenenud, aga kultuurne olemus on jäänud samasuguseks. Kohvi on alati seostatud rituaalide ja traditsioonidega, mis on jätkunud tänaseni. Tänasel päeval sümboliseerib kohv energiat, produktiivsust ja loomingulisust. Paljud kunstnikud, kirjanikud ja muusikud kasutavad kohvi oma loomeprotsessi osana. Kohvikuid aga peetakse kohtadeks, kus on hea töötada või mõtteid jagada.Kohvikultuur on aga erinev riigiti. Näiteks Itaalias peetakse kohvi pakkumist (tavaliselt espresso) sõbralikuks žestiks. Espresso jagamist peetakse viisiks, kuidas suhteid tugevdada - näiteks vana sõbraga kohtudes või äritehinguid tehes. Etioopias on kohvitseremooniad (tuntud kui “Jebena buna”) pühad traditsioonid, mis sümboliseerivad kogukonda, ühtsust ja kultuuripärandit. Iga samm, alates toorete ubade röstimisest kuni kohvijoogi tegemiseni, on selle traditsiooni oluline austusavaldus. Brasiilias tähendab väikese tassikese kange kohvi (tuntud kui "Cafezinho") jagamine külalislahkust, rõõmu ja inimestega ühendumist.
