"Kui riik viis läbi hanke majutuskohtade osas, siis kohalikke omavalitsusi sellesse ei kaasatud, kuid just KOV-ile langeb kohustus kindlustada majutatud põgenikud lasteaia- ja koolikohtadega ning soovituslikult aidata töökohtadega," ütles Kaljula esmaspäeval riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil.

Ta mõistab, et riigi seisukohast oleks kõige kasulikum paigutada põgenikud sellistesse kohalikesse omavalitsustesse, kus on töö leidmise väljavaated kõige paremad, aga sellistes piirkondades ei pruugi olla tingimata lasteaia- ja koolikohti.

Nõunik tõi välja, et põgenike majutamisel pole piisavalt arvesse võetud hajutatuse põhimõtet, mille tulemusel on põgenike kontsentratsioon omavalitsustes väga erinev, pannes mõnele omavalitsusele ebamõistlikult suure koormuse. "Näiteks Anija vallas on sõjapõgenike osakaal elanikkonnast 4,2 protsenti, Jõhvis 3,9 ja Viru-Nigulas 3,8 protsenti, see on nendele omavalitsustele ikka väga suur koormus," tõdes Kaljula.

Ta ei näe ette ka olukorra paranemist, sest ühelt poolt tuleb tõenäoliselt algaval talvel põgenikke juurde, teiselt poolt suureneb vajadus ka juba siin olevate põgenike arvelt.

Praegu on nii, et paljud sõjapõgenikud elavad sugulaste, tuttavate või ka tööandjate juurde, kuid võib oletada, et selline vabatahtlik toetus kaaskodanike poolt on mõeldud ilmselt ajutise lahendusena ja eriti seoses läheneva talvega pöördutakse just kohaliku omavalitsuse poole toetuse ja abi saamiseks,

prognoosis nõunik.

Kaljula möönis, et riik küll toetab KOV-e põgenikele eluasemekulude kompenseerimisel, kuid rõhutas, et riigi toetuse jätkumine ka tuleval aastal on väga oluline.

Ta nentis, et KOV-ide koormus on tõusnud ka seoses sotsiaalvaldkondade töötajate nappusega. "Nemad on sattunud nüüd erinevate kriiside käigus olema eesliinil. Omavalitsused on kurtnud töötajate väsimuse üle, lahkutakse töölt. Oleks vajalik sotsiaaltöötajate jõustamine ja abistamine, selleks ootavad omavalitsused tuge riigilt," märkis omavalitsuste esindaja.

Kaljula tõi välja põhilised KOV-de murekohad seoses põgenikega. "ELVL-i küsitluse põhjal on suurimad probleemid seoses põgenikega munitsipaalelamispindade ebapiisavus, KOV-ide madal investeerimisvõimekus elamispindade korrastamiseks, oodatakse riigi panustamist uute eluruumide rajamisse, erasektori huvi eluruumide rentimise vastu on madal, atraktiivsetes piirkondades on aga üürihinnad kõrged, soodsamatesse piirkonda minna aga ei soovita," loetles ta.

Paljudes omavalitsustes oli lasteaia- ja koolikohtadega probleeme juba enne kriisi, nüüd on need veelgi süvenenud. "Samal ajal on lasteasutustes probleemiks, et suureneb muukeelsete laste kontsentratsioon ja motiveerida neid eesti keeles õppima või suhtlema muutub aina keerulisemaks. Puudus on ka õpetajatest ja tugitöötajatest," nentis Kaljula.

Omavalitsused on hädas ka suurenenud dokumentatsiooni menetlemise mahuga, mis toob kaasa täiendava tööjõuvajaduse. "Välja on tulnud keeleprobleemid, kuna põgenike inglise keele oskus on madal ja sotsiaaltöötajate vene keele oskus on madal. Oleme tõstatanud küsimuse vene keele õppe järele sotsiaaltöötajatele, aga seni on riik leidnud, et vene keele õppesse ei panustata," ütles nõunik.

Põgenike lõimumist takistavad ka madalad digioskused. Kaljula tõi näiteks, et suur osa põgenikke ei oska täita internetis erinevaid avaldusi, maksta arveid või anda digiallkirja, mis taas suurendab vajadust sotsiaaltöötajate järele.

Eeltoodut arvesse võttes leiavad omavalitsused, et oleks tarvis tugevdada keskset koordineerimist. ELVL-i sõnul pole praegu isegi ühtset riiklikku andmebaasi, kust põgenik saaks ühest kohast infot kõigi omavalitsuste kohta näiteks õppimise, töötamise või elamispindade osas. Liidu hinnangul tuleks senisest enam pidada arvestust eri omavalitsuste territooriumil elavate põgenike kohta, sest praegu paljudel omavalitsustel pole infot palju neis sõjapõgenikke elab. 

Praeguse seisuga on Eestisse saabunud sõjapõgenikest ajutise kaitse saanud üle 38 000 inimese, mis moodustab 2,9 protsenti rahvastikust. 63 protsenti on taotlenud ajutist kaitset ja saavad riigilt tuge, 37 protsenti saab kas ise hakkama, on riigist lahkunud või ei pea muul põhjusel vajalikuks ajutist kaitset taotleda.

Ajutise kaitse saajatest 42 protsenti on naised, 33 protsenti on mehed ja kuni 18-aastased lapsed 5 protsenti. Küstluste järgi soovib 81 protsenti põgenikest Ukrainasse naasta, kuid mitte lähema kolme kuu jooksul.

Ukraina põgenike abistamiseks eraldatud rahast kõige enam kulutusi sai lisaeelarvega sotsiaalministeeriumi haldusala – 224 miljonit eurot. Järgneb siseministeeriumi haldusala 36,4 miljoni euroga ja haridusvaldkond 58 miljoniga. Need summad pole kõik kulutatud, jääksummad aasta lõpu seisuga kantakse 2023. aastasse. 

Siseministeerium prognoosib, et 2023. aasta lõpuks on ajutise kaitse saajaid Eestis umbes 75 000.