Tuleks arvestada, et ühekordne väljaminek enne kooli ulatub ka tagasihoidliku ostlemise korral tavaliselt üle saja euro. Hea nipp on jagada kulutused mitme kuu peale: augustis võiks soetada asju, mille vajalikkuses oled kindel: koolirõivad, koolikott jms. Koolitarvete – vihikud, pliiatsid, värvilised paberid jms – ostmisega aga tasub oodata seni, kuni oled koolilt saanud nimekirja selle kohta, mida vaja läheb, sest isegi nii lihtsat asja nagu ruuduline vihik müüakse erineva ruudu suuruse ja lehekülgede arvuga.

Ära mine hoogu!

Nii mõnedki lapsevanemad kipuvad üle kulutama – ostetakse asju, mida tegelikult vaja ei lähe või ostetakse vajaminevat liiga palju. Küsi oma tutvusringkonnas eelmistel aastatel kooli läinud laste vanematelt järele, mida ja kui palju neil lapse koolitee alguses tegelikult tarvis oli.  Ideid võid saada ka perefoorumitest.

Kui peres on lapsi, kes juba käivad koolis, võiks enne poodi minemist nendegi varud üle vaadata: võib juhtuda, et majapidamises leidub nii tuttuus joonistusplokk, kasutamata värvipliiatsite komplekt kui ka võimlemissussid.

Millele enne 1. septembrit raha kulub?

• Riided

Lapsed kasvavad kiiresti, seega tuleb uusi rõivaid osta nagunii, kuid on asju, mida on vaja just koolile mõeldes. Näiteks spordijalanõud, vahetusjalanõud, dressid, aktuseks jt pidulikeks sündmusteks sobivad rõivad. Paljudes koolides on kohustuslik koolivorm, ja kui vormi ei nõutagi, siis koolimüts on küll enamikus koolides pidulikel sündmustel kasutusel.

• Koolikott

See on asi, mille pealt ei maksa kokku hoida. Hea koolikott pole tavaline spordikott, vaid ergonoomiline ranits – tugevdatud seljaosaga, laiade pehmete reguleeritavate õlarihmadega jne. Korraliku ranitsa hind algab 50 eurost. Lisaks kehasõbralikkusele peab korralik ranits mitu aastat vastu.

• Kirjutuslaud ja tool

Laps võib ju õppida ka köögilaua taga, kuid kindlasti on parem, kui tal on keskendumiseks omaette nurk. Laua suhtes õigele kõrgusele reguleeritav tool ja hea kohtvalgusti on kindlasti vajalikud

Milliste kuludega pärast 1. septembrit arvestada?

Laps käib ilmselt mitmetes ringides-trennides ja nende kuutasu võib olla kallim, kui oli  lasteaias toimunud huviringidel. Ka see tuleks läbi mõelda, kas lapsel on vaja pärast tunde minna pikapäevarühma. Pikapäevarühm on sageli tasuline, lisandub summa pikapäevatoidu eest. Veel üks väljaminek on klassiraha, mida kogutakse näiteks üritusteks.

Lapse esimene oma raha

Omaette teema on taskuraha. Koolilaps on juba piisavalt iseseisev, nii et sageli on just esimesse klassi minemise aeg see, kui laps hakkab saama taskuraha. Kui palju, on iga pere enda otsustada, kuid kindlasti võiks paika panna mõned reeglid.

• Süsteem

Kas laps saab igaks päevaks pisema summa või antakse talle veidi suurem summa kord nädalas? Nädalaks antav raha õpetab last planeerima: kui esimesel päeval kõik ära kulutada, tuleb järelikult nädala lõpuni tühjade pihkudega jääda. Kui süsteem juba toimib, siis tuleks sellest kinni pidada.

• Kogumine

Võid ka proovida last motiveerida osa taskurahast säästma, et ta saaks endale midagi suuremat osta. Selleks, et lapses kogumishuvi tekitada, võid sellele summale, mis ta kõrvale paneb, teatud summa juurde maksta.

Su kodukoht võib maksta koolitoetust

Pere eelarve lõhkimineku vältimiseks on abiks fakt, et väga paljud omavalitsused maksavad esimesse klassi minevatele lastele koolitoetust. Selle saamiseks pole oluline, kui suur on vanemate sissetulek, vaid laps ja tema üks (vahel ka mõlemad) vanemad peavad olema sellesse omavalitsusse sisse kirjutatud. Mõni omavalitsus – näiteks Tallinn ja Pärnu – on lisaks kehtestanud reegli, et toetuse saamiseks peab laps minema oma elukoha omavalitsuses asuvasse kooli.

Toetuse suurus on väga erinev. Näiteks maksab Tallinn esimesse klassi astujale 320 eurot, Jõgeva 260 eurot, Rae vald 170 eurot, Pärnu 100 eurot ja Tartu 50 eurot. Toetuse saamiseks tuleb kirjutada avaldus. Mõned omavalitsused on kehtestanud vähekindlustatud või paljulapselistes peredes kooliminevatele lastele eraldi toetused. Seetõttu tasub toetusvõimaluste kohta kohalikust omavalitsusest järele uurida.

Autor: Heli Lehtsaar-Karma on MTÜ Rahatarkus kaasasutaja.
Allikas: Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus