"3,4-protsendise hinnakasvuga on Eesti vaieldamatult Euroopa inflatsiooniliider. Hinnad kasvasid möödunud aastal kaks korda kiiremini kui euroalal keskmiselt ja pea protsendipunkti võrra kiiremini lähematest jälitajatest Lätist, Leedust ja Slovakkiast," ütles Aab.
Seejuures tunnetasid inimesed analüütiku arvates hinnakasvu möödunud aastal tavapärasest ilmselt selgemalt, sest kõrgem nafta hind kergitas mootorikütuse hindasid ning valitsus toetas seda tema sõnul omalt poolt ka kütuse aktsiisi tõstmisega.
"Lisaks kandus 2017. aastast üle hüppeline alkoholiaktsiisi tõus, millele veebruaris veel väike tõuge juurde anti. Kallimate hindadega toime tulemiseks pakub pisut leevendust jätkuvalt kiire palgakasv, mis samal ajal kütab ka ise hinnatõusu tagant," märkis Aab.
Statistikaameti andmetel langesid hinnad detsembris eelmise kuuga võrreldes 0,3 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes tõusid 3,4 protsenti. Möödunud aasta kokkuvõttes tõusid hinnad samuti 3,4 protsenti.
Kuna valitsus loobus tänavuseks aastaks plaanitud suurematest aktsiisitõusudest, siis võib majandusanalüütiku hinnangul prognoosida, et hinnakasv jääb 2019. aastal tagasihoidlikumaks.
