Siseministeeriumi hinnangul ei ole kainenema toimetamine otsene õiguskorra kaitsmine, vaid pigem sotsiaalküsimuste lahendamine. Sotsiaalministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Henry Timberg ütles, et kohalikud omavalitsused kui esmase hooldelise tegevuse pakkujad on abi vajavale inimesele riigi keskvõimust lähemal.

Ta selgitas, et alkoholist tingitud probleemidel on sageli juurpõhjus, mis vajab teistsugust sekkurnist, et ennetada edasisi tõsisemaid tagajärgi, kus joobes inimene võib olla ohtlik nii iseendale kui ka kaaskodanikele. Timbergi sõnul vajab korduvalt kainenema viidud inimene enamasti abi, mitte karistust või lihtsalt arestimajas hoidmist.

Timberg ütles, et politsei reageerib ka edaspidi joobes inimestega seotud väljakutsetele.

Kui aga tegemist ei ole agressiivse inimesega ja kohalikul omavalitsusel on võimekus ise joobes inimene talle turvalisse paika toimetada ning ühtlasi eesmärgipärast abi pakkuda, siis tasub seda teha.

Omavalitsusjuhtide arvates neil praegu sellist võimekust ei ole, sest munitsipaalpolitseilaadseid korrakaitseüksusi on vähestel.

Harku vallavanem Erik Sandla ütles, et ministeerium pole neid oma plaanist küll veel teavitanud, aga praegu on vallal riiklikke ülesandeid juba nii palju, et olemasolevate töötajatega oleks joodikute muredega tegelemine üsna keerukas.

«Riigi antud kohustusi tuleb uksest ja aknast ning nendega hakkama saamiseks võtame pidevalt uusi inimesi tööle. Kui täiendavalt ka niisuguse töö peaksime saama, siis see paneb lausa kukalt kratsima,» sõnas ta.

Ta lisas, et kogu see temaatika vajaks arutamist omavalitsuste liidus.

Saue vallavanem Andres Laisk meenutas, et selle teemaga on ka varem tegeldud ja ta on kord juba avaldanud arvamust, et õigusi tuleks juurde anda hoopis turvafirmadele, mitte kohalikele omavalitsustele. «Oleme ka varem kasutanud turvafirmade teenuseid, aga siin on see häda, et neil ei ole pädevust. Selle asemel et kohalikud omavalitsused hakkaksid uusi struktuure looma, tuleks hoopis suurendada turvafirmade pädevust,» sõnas Laisk, lisades, et teine võimalus on, et kohalikud omavalitsused hakkavad politseid finantseerima.

Ta selgitas, et mõistab ministeeriumi seisukohta, et see on kohaliku elu küsimus, aga sellisel viisil probleemi lahendada on väga kallis. «See, mida siin tahetakse välja pakkuda, on kindlasti kallim kui palgata juurde politseinikke ja see kuidagi teistmoodi ära finantseerida.»

Timberg on nõus, et kõik peab toimuma politsei ja kohaliku omavalitsuse koostöös. «Me ei eelda, et kohalikud omavalitsused looksid samasuguse operatiivvõimekusega üksused nagu politseis, küll aga on koostöös võimalik jõuda olukorrani, kus on paremini tagatud joobes inimeste abistamine ja sotsiaalteenustele suunamine.»