Ühtne euromaksete piirkond SEPA
2014. aasta 1. veebruarist ühendatakse Euroopa Liidu riigid, Island, Liechtenstein, Monaco vürstiriik, Norra ja Šveits ühtseks euromaksete alaks (SEPA, Single Euro Payments Area). See tähendab, et enam ei eristata siseriiklikke ja piiriüleseid makseid. Piiriülestele euromaksetele hakkavad kehtima samad tingimused nagu riigisisestele maksetele, sh on teenustasud samad ja sarnane ka maksete laekumise kiirus. Milliste muudatustega peavad eraisikud arvestama?
- Pankadevahelised maksed muutuvad aeglasemaks. See puudutab kõiki inimesi, kes teevad ülekandeid erinevate pankade vahel. Kui praegu liiguvad maksed ühelt Eestis tegutseva panga kontolt teise Eestis tegutseva panga kontole umbes pooleteise tunniga, siis 1. veebruarist võtab see aega 3–5 tundi ning selleks, et makse jõuaks ühest pangast teise samal päeval, tuleb maksekorraldus teha hiljemalt kell 15.00–16.30. Vaid siis, kui kasutada mobiilimakset, jõuab makse teises pangas asuva saaja kontole kohe. Samas ei paku mobiilimakset kõik pangad.
- Kontonumbrid muutuvad pikemaks ehk saavad rahvusvahelise kuju (IBAN-kontonumber). Inimese senine kontonumber säilib, kuid selle ette lisanduvad numbrid ja tunnused: riigikood, panga kood ja kontrollnumbrid. Nii muutub kontonumber 20-kohaliseks. Ise oma kontonumbri muutmiseks midagi tegema ei pea, see tehakse pangas automaatselt.
- Otsekorraldusteenus muutub. See puudutab eelkõige inimesi, kellel on pankades sõlmitud otsekorralduslepingud arvete tasumiseks. Kui seni saatis energia- või telefonifirma arve inimesele ja maksenõude panka, siis edaspidi saadab ettevõte panka e-arve. Kui inimesel oli varem vastava arve tasumiseks otsekorraldusleping sõlmitud, siis see muudetakse automaatselt e-arve püsimakse lepinguks ning arveid saab sama mugavalt automaatselt edasi tasuda. Küll aga peaks inimene jälgima, kas kõik ettevõtted, kellelt ta praegu arveid saab, lähevad üle uuele e-arve teenusele. Kui mõni ettevõte e-arve teenust kasutama ei hakka, saabuvad temalt arved edaspidi kas e-postiga või tavapostiga ning need tuleb ise internetipangas ära maksta.
Alampalk ja pension kasvavad
1. jaanuarist hakkas kehtima uus alampalga määr. Alampalk ehk miinimumpalk tõuseb täistööajaga töötamisel 355 euroni kuus ja tunnipalga alammäär on 2,13 eurot (tegemist on brutopalga summadega).
Riigieelarves on ette nähtud raha pensionitõusuks, nii et 1. aprillist kerkib keskmine pension 5,8%. Pensionide täiendav maksuvaba tulu suureneb 216 euro võrra aasta kohta ehk 18 euro võrra kuus.
Vanemahüvitis ja töötav lapsevanem
Neile, kes saavad vanemahüvitist ja käivad samal ajal tööl, on kasulik teada, et muutub vanemahüvitise ümberarvutamise valem töötasu saavale vanemale. Selle eesmärk on muuta hüvitise ümberarvutamise valemit nii, et hüvitise saaja kogusissetulek (st vanemahüvitis ja tulu kokku) ei väheneks võrreldes olukorraga, kus inimene lisatulu poleks teeninud. Lisaks kaob 2014. aastani kehtinud põhimõte, et vanemahüvitist ei maksta, kui hüvitise maksmise kalendrikuul saadud töine tulu ületab viiekordset hüvitise määra (2014. aastal oleks see 5x320=1600 eurot). Nüüd säilib vähemalt pool määratud hüvitisest või hüvitise määra (2014. aastal 320 eurot kuus) suurune vanemahüvitis pluss teenitud töine tulu.
II samba pension
Kui inimene on liitunud kohustusliku kogumispensioni ehk II sambaga ja esitas 2013. aastal avalduse maksete suurendamiseks enda valitud II samba fondi aastateks 2014–2017, siis hakkab nüüd tema brutopalgast senise 2% asemel pensionifondi minema 3%. Riik lisab sellele omalt poolt tavapärase 4% makse asemel 6%.
