Vanemahüvitise ülempiiri langetamise tulemusena jääb hüvitis samale tasemele isegi siis, kui vanem teenib samal ajal palka.

See muudatus võimaldab riigieelarves hoida kokku 2026. aastal 13 miljonit eurot, mis kasvab 2027. aastaks 27 miljoni euroni aastas. Eelmisel aastal kulus vanemahüvitisele riigieelarvest 349 miljonit eurot. Ülempiiri langetamine mõjutab umbes 3500 inimest aastas ehk ligikaudu 12 protsenti vanemahüvitise saajatest.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul on palgad Eestis kiiresti kasvanud ja see trend jätkub. "Keskmine palk on juba ületanud 2000 euro piiri. Selleks, et tagada sotsiaaltoetuste ja hüvitiste jätkusuutlikkus, on mõistlik viia vanemahüvitise ülempiir kahekordse keskmise palga tasemele," ütles Riisalo. "Oluline on, et suudaksime pakkuda lapsevanematele nende varasema palgaga võrreldavat hüvitist, kuid samas peame arvestama riigi võimalustega. Samuti jääb alles võimalus teenida hüvitise kõrvalt töist tulu ilma hüvitise vähenemiseta."

2026. aastast kehtestatakse ülempiir ka ajutise töövõimetuse hüvitisele, mis hakkab samuti olema seotud üle-eelmise kalendriaasta keskmise palgaga. Tööandja poolt makstav haigushüvitis ülempiiri ei mõjuta. See muudatus aitab ravikindlustuse eelarvesse tuua kokku 4–4,4 miljonit eurot aastas. Praegu ulatuvad haigus- ja hooldushüvitiste kulud ligi 150 miljoni euroni, olles viimase kümne aastaga suurenenud 92 miljoni euro võrra.

Terviseminister Riina Sikkut ütles, et riiklike hüvitiste ühtlustamine on mõistlik samm, mis aitab hüvesid ühiskonnas õiglasemalt jaotada. "Soovime, et riiklikud toetused ja hüvitised oleksid suunatud eelkõige neile, kes neid kõige enam vajavad. Hüvitiste ülempiiride seadmine kahekordse keskmise palga tasemele on õiglane ja vajalik samm selles suunas," ütles Sikkut.

Lisaks lõpetab riik üksi elava pensionäri toetuse maksmise hooldekodus elavatele pensionäridele, kuna hooldereformi raames katab riik juba suure osa hooldekodu kuludest. Täiendav 200-eurone toetus ei ole enam vajalik.

See muudatus mõjutab 2025. aastal umbes 6700 inimest, mis moodustab ligikaudu 10 protsenti kõigist üksi elava pensionäri toetuse saajatest.

Prognooside kohaselt toob see riigieelarvesse kokkuhoidu 1,34–1,54 miljonit eurot aastas. Võrdluseks, tänavune eelarve üksi elava pensionäri toetusele on 17,9 miljonit eurot.

2026. aastast lõpetatakse ka riigi poolt sotsiaalmaksu maksmine lastega kodus olevate ülalpeetavate abikaasade või registreeritud elukaaslaste eest.

Muudatuse eesmärk on suunata mõlemaid vanemaid tööturule, mis tagab neile lisaks ravikindlustusele ka pensioni- ja töötuskindlustuse. Muudatus ei puuduta alla 3-aastaseid lapsi kasvatavaid ning kolme ja enama lapsega vanemaid, kelle eest riik jätkab sotsiaalmaksu maksmist.

Tervisekassa andmetel maksab riik sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa praegu 1051 ülalpeetava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest. Tulevikus on neil inimestel võimalik pöörduda töötukassasse, asuda tööle või sõlmida vabatahtlik kindlustusleping.

Muudatuse hinnanguline tulu riigieelarvesse on 1,4–3,3 miljonit eurot aastas, kuid täpne mõju sõltub inimeste valikutest.