Läinud aastal pööras õiguskantsler psühhiaatriahaiglaid, erihooldekodusid ja õendusabihaiglaid kontrollides erilist tähelepanu ravimite käitlemise ja manustamise aspektidele, tehes sealjuures aktiivselt koostööd ravimiametiga, teatas õiguskantsleri avalike suhete nõunik BNS-ile. Õiguskantsleri asetäitja Nele Parrest ütles, et mitmes asutuses ei hoiustatud ravimeid nõuetekohaselt või esines probleeme manustamisega.
Kontrollkäigul tekkis mõnes erihooldekodus kahtlus, et klientidele antakse ravimeid raviplaani väliselt ja tahte vastaselt. Õiguskantsleri asetäitja sõnul ei tohi hooldekodus kedagi rohtu võtma sundida ning tahtevastane ravi on lubatud üksnes psühhiaatria- või nakkushaiglas. „Hooldekodudes on tahtevastane ravi keelatud, seega ei ole aktsepteeritav, kui ravimeid lisatakse kliendi teadmata tema joogi sisse,“ selgitas Parrest. Tema sõnul on murettekitav ka see, et mõnes erihooldekodus otsustasid ravimite andmise üle tegevusjuhendajad, kuigi neil puudub selleks vajalik pädevus.
Ka ravimite käitlemise osas esines vajakajäämisi. Näiteks hoiti mõnes kohas ravimeid lukustamata ja pideva järelevalveta ruumis, mistõttu oli oht, et teenuse kasutajad pääsevad rohtudele ligi ja võivad nende meelevaldsel tarvitamisel enda tervist või elu ohustada.
Parresti sõnul esines probleeme ka ravimite üle arvestuse pidamisega, näiteks puudus ülevaade retseptiravimite kogustest ja manustamisest. „Mõnes asutuses hoiti alles lahkunud inimeste ravimeid, aegunud ravimeid või ravimeid, mida teenuse kasutaja enam võtma ei pea. Neid retseptiravimeid koguti teistele manustamiseks ja kogujateks olid mõnel juhul vastava pädevuseta töötajad. See on ohtlik tendents, kuna ühe kliendi ravimeid ilma arsti väljakirjutuseta kellelegi teisele andes võib juhtuda, et ei hinnata ravimite koosmõju ning see seab ohtu kliendi elu ja tervise,“ selgitas Parrest.
Ravimite käitlemist ja manustamist puudutavad soovitused tegi õiguskantsler eelmise aasta kontrollkäikude järgselt Erastvere Kodule, Valkla Kodule, Hiiu Ravikeskusele, Järvamaa haiglale, Jõhvi haiglale, Kuressaare haiglale, Narva haigla psühhiaatriaosakonnale ja õendusabi osakonnale, Narva-Jõesuu hooldekodule, Paunküla hooldekeskusele ning Wismari haiglale.
Mullused õiguskantsleri külastused psühhiaatriahaiglatesse, erihooldekodudesse ja õendusabihaiglatesse andsid alust ka kahelda, et mõnes asutuses võib olla probleeme klientide inimväärse kohtlemisega. „Asutused võiksid pöörata rohkem tähelepanu seal viibijate vaba aja sisustamisele, kuna igavus muudab inimese oma elu ja käekäigu suhtes passiivseks. Samuti võib tegevusetus tekitada rahutust, mis kokkuvõttes mõjub paranemisele ebasoodsalt,“ selgitas Parrest klientide vaba aja sisustamise olulisust. Õiguskantsleri asetäitja hinnangul ei olnud sageli tagatud ka klientide privaatsus, näiteks pidid teenuse kasutajad tegema hügieenitoiminguid teiste nähes, puudusid võimalused üksi või vaikuses olemiseks ning ei saanud kasutada sirmi.
Õiguskantsler tegi teenuse kasutajate inimväärikuse paremaks tagamiseks soovitused Erastvere Kodule, Valkla Kodule, Hiiu Ravikeskusele, Järvamaa haiglale, Võnnu haiglale, Narva haiglale, Põhja-Eesti regionaalhaiglale, Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliinikule ja õendusabi osakonnale ning Wismari haiglale.
Parresti sõnul tasub olulisemate probleemidena lisaks välja tuua, et erihooldekodudes ei olnud tööl piisavalt tegevusjuhendajaid, mistõttu tekkis kahtlus, et asutused ei suutnud tagada nõuetekohast teenust ja turvalist keskkonda. Näiteks pidi ühes erihooldekodus töötaja tööl olema 17 tundi järjest ning õhtusel külastusel selgus, et üksi tööl olev tegevusjuhendaja ei viibinud pidevalt osakonnas, mistõttu oli osakond vahepeal järelevalveta. Psühhiaatriahaiglates esines puudujääke ohjeldusmeetmete rakendamise dokumenteerimisel. Sarnaselt ülemöödunud aastal tehtud tähelepanekutele pidi õiguskantsler õendusabihaiglaid väisates tõdema, et endiselt ei võeta seal sageli sisuliselt piiratud teovõimega, näiteks dementsele inimesele teenuse osutamiseks kohast nõusolekut.
Juhtimaks tähelepanu psühhiaatriahaiglate, erihooldekodude ja õendusabihaiglate külastustel silma hakanud olulisematele küsimustele, saatis õiguskantsler kõikidele teenuseosutajatele ringkirjad, milles palub igal asutusel oma praktikad üle vaadata ja vajadusel vastavad muudatused ellu viia.
