"Tänasel päeval ei ole kiire internetiühendus kõikidele Eesti elanikele tagatud. Tahame olukorda parandada võimalikult kiiresti ja maksumaksjale kuluefektiivselt. Kiire internet maapiirkondades on oluline kiirendi omavalitsustele, arendades nii ettevõtlust, turismi kui kaugtöö võimalusi kui ka pakkudes kohalikele elanikele kaasaegset infrastruktuuri," ütles Palo pressiteate vahendusel. Ta lisas, et kui selle eesmärgi saavutamiseks tuleb rohkem tööd teha ja esialgseid plaane muuta, siis ollakse selleks ka kohustatud.

Palo sõnul ei ole esialgsete plaanide muutmine lihtne, aga möödapääsmatu. "Kevadel, kui kiire internetiühenduse projekti arendama hakkasime, siis erasektor huvi üles ei näidanud. Pöördusime omavalitsuste poole. Sel sügisel andsid ettevõtjad meile teada, et nad plaanivad siiski internetivõrgu arendamisse suures mahus investeerida ning teevad seda igal juhul, kas koostöös riigiga või ilma meieta," märkis Palo.

"Ettevõtjatega koostöös saame Eesti maapiirkonnad katta kvaliteetse internetiga juba järgmise viie aastaga, hoida omavalitsustele kokku laenuraha ning viia ühendused majapidamiste ja ettevõteteni tasukohase hinnaga." Ka e-Eesti toetusrühma esimees Tanel Talve kinnitusel peavad kõik viimase miili rajamist käsitlevad otsused olema suunatud sellele, et kiire ja kvaliteetne internet jõuaks võimalikult ruttu maal elavate inimesteni.

"Riigi ja omavalitsuste koostöös tuleb leida lahendus, mis võimaldab reaalse ehitustegevusega juba õige pea pihta hakata, et kiire interneti jõudmine kaugemate nurkade majapidamisteni ei lükkuks aastate taha. Kindlasti tuleb viimase miili väljaarendamise käigus arvestada omavalitsuste seniste pingutuste ja erinevate digiprojektide raames kogutud infoga," märkis Talve. Tema sõnul lõi täna riigikogus peetud arutelu hea fooni selleks, et minna ühiselt edasi inimestele kõige soodsama ja tõhusama projektiga.

"Töökindel ja kiire internet on tänapäeva maailmas elutähtis teenus, mis peab olema kõigile kättesaadav. Kiire netiühenduse puudumine takistab praegu maapiirkondades ettevõtluse arengut ja on sageli ka maalt linna kolimise põhjuseks. Seega tuleb teha kõik, mis võimalik, selleks et digilõhe saaks ületatud," ütles Talve. "Võtmeküsimuseks on siin tempo tõstmine. Inimeste ootusi ei tohi petta," lisas ta.  

Euroopa Liidu seadused näevad ette, et riigi raha võib kasutada toetuseks ainult siis, kui see ei muuda turul konkurentsiolukorda. Juhul kui ettevõtjad hakkavad tegema investeeringuid, ei ole liikmesriikidel lubatud sellesse valdkonda omalt poolt omavalitsuste kaudu panustada. Minister Palo lisas, et esmajärjekorras kaardistatakse need alad, kuhu erasektor ise lähiajal ei investeeri, riik saab toetada investeeringuid nendesse piirkondadesse, kus turg ei tööta.

Toetusmeede kogu Eesti katmiseks kiire internetiga avaneb järgmise aasta alguses ning kandideerida saavad kõik ettevõtjad, kes soovivad investeerida interneti valguskaabli arendamisse.