"Avalik koosolek on kodanike põhiseaduslik õigus ja selle piiramine saab toimuda vaid väga kaalukatel põhjustel, milleks on kindlasti ka terviseküsimused. Arvestades aga, et lubatud on koosviibimised ühistranspordis, töökohtadel tööprotsesside teostamiseks, on avaliku kogunemise täielik keeld ebaproportsionaalselt suur," märkis Läänemets kirjas peaministrile.
"Valitsus on teavitanud eriolukorra pikendamisest, kuid kehtestatud piirangute leevendamisest, lubades avada järk- järgult muuseumid, kaubanduskeskused, piiratult õppetöö koolides. Inimeste meelsuse väljendamise võimaluste piirangute kohta seni otsust tehtud pole. Paljudes Euroopa riikides eriolukorra kehtestamisega avalikke koosolekuid ei keelatud ning inimesed on neid ka korraldanud hoides kahe meetriseid vahesid ja järgides teisi tervisenõudeid. Aeg on kohaneda uue normaalsusega, mis ei eelda enam eriolukorra selliseid piiranguid, vaid uusi käitumisnorme, otsustega viivitamine ei soodusta aga nende kujunemist," kirjutab Läänemets.
Juhin tähelepanu asjaolule, et antud hetkel ei lahendata eriolukorras pelgalt tervishoiu hädaolukorda, vaid tehakse ulatuslikke sotsiaal- majanduslikke abiplaane, mis eeldavad avalikku arutelu ja kodanikel võimalust oma meelsust väljendada. Palun viivitamata lõpetada avalike koosolekute keeld ja tagada inimestele nende põhiseaduslik õigus ühiskonna protsessides osaleda,
ütles Läänemets.
Eriolukorra juhi korraldusega on keelatud avalikus kohas viibida ja liikuda rohkem kui kahel isikul üheskoos, välja arvatud juhul, kui seda ei ole võimalik mõistlikult tagada, samuti hädaolukorra seaduse alusel keelatud alates 13. märtsist kuni 1. maini kõik avalikud kogunemised.
