“Meil on põhjust kiita ja tänada Eesti õpetajaid, kes on väga huvitatud loodushariduse koolitustest, kes oma innukuse ja motiveeritusega suudavad ka õpilastes suurt loodushuvi tekitada," ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. "Õpetajatel on omakorda vaja kvaliteetseid ja põnevaid õppevahendeid, mis ka kõige suuremaid rüblikuid köita suudaks. Seetõttu panustame tänavu kõvasti nii inimeste koolitamisse kui ka moodsatesse õppevahenditesse," lisas minister.
Suurima osa keskkonnahariduse tegevuskava eelarvest moodustab koolitamine. Tegemist on jätkuva tegevusega, mille raames saavad õppejõud, pedagoogid ja mitteformaalse keskkonnahariduse spetsialistid täiendõpet selleks spetsiaalselt väljatöötatud õppekaval. Tartu Ülikoolis saab täiendkoolitust kokku 140 alushariduse pedagoogi ja 60 õpetajakoolituse õppejõudu. Tallinna Ülikoolis koolitatakse 275 õpetajat ning 150 mitteformaalse keskkonnahariduse spetsialisti. Lisaks valmivad elektroonilised kogumikud, mis sisaldavad koolitustel läbitud teemade teoreetilisi käsitlusi, metoodilisi juhendeid, õppetegevuste kirjeldusi ning parimaid näiteid iseseisvatest töödest koos kommentaaridega.
Suur osa eelarvest on kavandatud keskkonnahariduskeskustele õppevahendite loomisele. Uuenduslikud ja innovaatilised õppevahendid valmivad 2015. aasta märtsiks.
Õpitu kinnistamiseks valmib kooliõpilastele viiskümmend videoklippi, mis liidavad looduskaitse ja jätkusuutliku arengu teemad. Klipid on heaks abimaterjaliks õpetajatele erinevate teemade käsitlemisel ja näitlikustamisel, aitavad muuta tunni huvitavamaks ja äratada õpilastes huvi käsitletud teemasid ise edasi uurida.
Sügisel toimuvad piirkondlikud konverentsid, kus keskkonnahariduse edendajad ja õpetajad saavad uut ja värsket teavet, vahetada teadmisi ning täiendada oma oskusi. Senised konverentsid on olnud väga menukad ning neid külastab keskmiselt 700 inimest.
Jätkuvad keskkonnaharidusvõrgustiku infopäevad ja ümarlauad igas maakonnas. Septembris tutvustavad keskkonnaamet, RMK ja teised piirkonna keskkonnahariduse edendajad võimalusi, mida üle Eesti ja maakondlikult pakutakse.
Keskkonnahariduse arendamise programmi rahastatakse 85 protsendi ulatuses Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest ja 15 protsenti panustab Eesti riik.
