Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp rääkis Postimehele, et praeguste andmete põhjal ei ole võimalik kindlalt väita, millises vanuserühmas on haigestumine kõige suurem. «Kuivõrd terviseametil on info vaid riskirühma kuuluvate inimeste haigestumise kohta ning me ei võta enam haigestunutega eraldi ühendust, ei vii läbi epidemioloogilist uuringut, puudub meil info nakatunute omavaheliste seoste ja kollete kohta,» vastas Sepp küsimusele, kas pärast jaanipidustusi on ka koroonakoldeid tekkinud. «Meie tähelepanu on suunatud eelkõige hoolekandeasutustele. On esinenud üksikuid hoolekandeasutuste koldeid,» lisas Sepp.
Teadusnõukoja juht Toivo Maimets rääkis Postimehele, et Eestis on olnud väike hospitaliseerimiste tõus, ent raskete patsientide hulk ei ole suurenenud. Ta lisas, et sama toimub ka Lätis. Esmapäeval oli haiglaravil viibivaid Covid-19-positiivseid patsiente 97, nendest intensiivravil kolm patsienti, kellest omakorda juhitaval hingamisel kolm. Nädal varem viibis haiglaravil Covid-patsiente 71, nendest intensiivravil viis patsienti, kellest omakorda juhitaval hingamisel kolm.
Nende näitajatega oleme kollasel riskitasemel,
lausus Maimets.
«Üha suureneb omikron BA.5 osakaal – nädalal 13.–19. juuni võetud proovidest oli seda Covidi varianti 43 protsenti ja ilmselt on praegu see suuremgi,» rääkis teadlane ja lisas, et omikron BA.5 puhul on kirjeldatud veidi suuremat nakatamisvõimet, ent mitte raskemat haigestumist. «Tundub siiski, et praegu ärevuseks põhjust ei ole. Tuleb hoolega jälgida edasisi arenguid ja seda me ka teeme,» rõhutas Maimets.
Teadusnõukoja liige, Tartu Ülikooli viroloogia kaasprofessor Margus Varjak kinnitas, et tõesti, nakatumine on kasvanud. Ta tõi välja, et haiglates on pisut rohkem nakatunud patsiente kui kuu alguses. «Hetkel umbes pooled juhtumid on veel omikron-2, aga teine pool omikron-5 päralt, arvatavasti lähinädalatel saab omikron-5 valdavaks,» rääkis Varjak.
Ta lisas, et kui Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Portugalis tundub, et omikron-5 laine on lõppemas, siis mujal tõstab see alles pead, seda näiteks Saksamaal, Portugalis Suurbritannias ja ka mujal.
«Projekteerides Portugali numbreid Eestile, siis võib juhtuda, et ühel hetkel on selle viirusega haiglas 200–300 inimest,» lausus Varjak.
Pruudel selgitas, et nakatumise kasvu saab seostada sagenenud reisimise, ürituste korraldamisega ning omikroni alatüübi BA.5 levikuga.
Omikron-5 sümptomid on väga sarnased teiste külmetushaigustega - on köha, nohu, väsimus, palavik, maitse- ja lõhnameelte kadu. «Ei tohi ära unustada, et viirus ikkagi levib, ning enne küllaminekut vanematele sugulastele tuleb kahtluse korral teha ära kiirtest,» toonitas Varjak.
Ta tõi näite, et kui inimene sai enda arvates külmetuse ja käheda kurgu, minnes kuuma päikese käest konditsioneeritud siseruumi, võis tegelikult toimuda ka nakatumine paar päeva varem mõnel suveüritusel.
Teadusnõukoja endine juht, Tartu Ülikooli viroloogiaprofessor Irja Lutsar leidis, et praegusel ajal ei ole tarvis kiirtesti PCRiga üle kinnitada. «Positiivne PCR viitab, et tegu on Covid-19-ga, eriti kui on kas kontakt haigega või hingamisteede haiguse sümptomid. Perearst paneb haiguse kirja ja annab vajadusel ka töövõimetuslehe, toetudes pelgalt kiirtestile. Räägin oma isiklikust kogemusest,» selgitas Lutsar.
Teadusnõukoja ja terviseameti nõuandja, TÜ matemaatilise statistika professor Krista Fischer kinnitas ka, et kui inimene on saanud positiivse kiirtesti tulemuse, siis tuleb sellest teavitada oma perearsti – siis jõuab info ka andmebaasidesse.
