Korterelamute rekonstrueerimise põhipõhjuseks on SEB teatel energiatõhususe, sisekliima ja funktsionaalsuse parandamine. Euroopa Liit on aga sätestanud roheleppe nõude, mis ütleb, et kõik enne 2000. aastat ehitatud korterelamud peavad aastaks 2050 vastama vähemalt C energiamärgisele.
Paraku tuleb panga sõnul tõdeda, et kõigil ühistutel ei ole rahalisi võimalusi hoonet terviklikult renoveerida, et saavutada C energiamärgist. Kui korterelamu elanikel ei ole endal piisavalt vahendeid, et rekonstrueerida hoone täies mahus, siis saab selleks kasutada riiklike toetusmeetmeid nagu näiteks Kredex. Rekonstrueerida saab ka etappide kaupa.
Eelnevate aastate kogemus näitab SEB teatel, et korterelamu rekonstrueerimine energiamärgise klassi C võib anda kütteenergia säästu ligi 65 protsenti ning soojusenergia ja elektrikulusid vähendada ligi 50 protsenti. Ent kuna hooned on sageli väga erineva ehituskvaliteedi ja elueaga, ei saa siiski väita, et kõik saavad sama hinnaga saavutada samasuguse kestlikkuse ja energiatõhususe.
Lisaks annab C klassi energiamärgis võimaluse ühistul taotleda pikemat laenugraafikut ja suuremat toetuse määra. Selleks tuleb soojustada välispiirded, vahetada seni vahetamata aknad, rekonstrueerida küttesüsteem ja paigaldada soojustagastusega ventilatsioonisüsteem.
Korterelamute terviklikku rekonstrueerimist on Eestis teostatud juba kümme aastat. Tervikliku rekonstrueerimise puhul tehakse lisaks energiasäästutöödele ka otseselt energiasäästu mitte andvaid, kuid hoone ohutu kasutamise jaoks olulisi töid nagu rõdude, elektrisüsteemi, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine.
