Üle 4200 Eesti, Läti ja Leedu ettevõtte seas läbiviidud uuringu kohaselt ei ole optimistide ehk vähemalt 15% käibekasvu prognoosivate ettevõtete osakaal eriti muutunud. Kõige positiivsemalt vaatavad majandusaastasse Leedu ja Eesti VKE-d, kelle seas on optimiste 13%, samas kui Lätis on see näitaja 9%. Pessimiste ehk käibelangust nägevate ettevõtete osakaal on kõige suurem Eestis (28%).
„Leedu on suutnud säilitada optimismi osas liidripositsiooni, kuid vahed on väikesed ning Balti VKE-de kindlustunne on igati hea. Eestis on märgatavat käibekasvu prognoosivate ettevõtete osakaal tõusnud aastaga kaks protsendipunkti, millele on toeks hea majandusprognoos. Sektoritest kuuluvad Eestis suuremate optimistide hulka töötlev tööstus ja jaekaubandus ning pessimistide seas domineerivad samuti jaekaubandus ning majutus- ja toitlustusettevõtted. Maakondadest vaatavad lisaks Harjumaale lootusrikkalt sellesse aastasse Raplamaa VKE-d,“ ütles SEB Panga juhatuse liige, jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Ainar Leppänen. Tema sõnul on vastuolulised signaalid jaekaubandusest seotud ilmselt piirikaubanduse mõjudega.
Leedulased investeerivad ning vaatavad välisturgudele
Uuringu kohaselt keskenduvad endiselt kõige rohkem koduturule Läti VKE-d – lausa 83%. Eestis pole olukord aastaga eriti muutunud ning välisturgudele vaatab veerand VKE-dest. Kõige julgemalt on valmis välisturgudel tegutsema leedulased (34% vastanutest).
VKE-de investeerimisaktiivsuses ei ole olulisi muudatusi toimunud – investeeringuid kavandab kõigis Balti riikides ligikaudu 80% VKE-dest ning üle 30 000-euroseid investeeringuid plaanivad enim Leedu ettevõtted – 20% vastanutest -, samas kui Eestis on see näitaja mulluse 13-14% tasemel. Huvitav on täheldada, et Lätis on märgatavalt vähenenud investeeringutest hoiduvate ettevõtete osakaal – 40%-lt 19%-le.
Turuhaarde kasvatamiseks ning ettevõte kasvuks vajalikku digitaliseerimist peab Eestis ja Leedus väga või üsna oluliseks ligi 60% VKE-dest ning Lätis on sama näitaja 30%.
„Innovatsioon ehk eelkõige digitaliseerimine ja uue tehnoloogia juurutamine avab ettevõtetele uusi arengusuundi ning SEB näeb, et selles vallas on VKE-del arenguruumi. Rõõm on tõdeda, et paljud ettevõtted on juba liitunud SEB kasvuprogrammiga, mille eesmärk on aidata ettevõtetel kasvada mitte samas rütmis turuga, vaid oluliselt kiiremini,“ märkis Leppänen.