„Koostatud seirearuandest nähtub, et regionaalsed erinevused on Eestis jätkuvalt suured,“ nentis riigihalduse minister Jaak Aab. „Edasiminek on aga toimunud tööhõives ja SKP kasvus, mille näitajad Eestis tervikuna on paranenud,“ lisas Aab.
„Küll aga oleme me pingutanud, et Eesti regionaalseid erinevusi vähendada. Aeglasema kasvuga piirkondadesse on viimastel aastatel suunatud märkimisväärselt Euroopa Liidu ja riigieelarve toetusvahendeid,“ ütles Aab. Ta lisas, et seal, kus on vaja ning võimalik, on ellu kutsutud ka regionaalsed toetusmeetmed. „Kahjuks tuleb nentida, et läbivamat nihet ühtlasema territoriaalse arengu suunas ei ole paraku toimunud. Piirkondlike erisustega arvestatakse riigi poliitika elluviimisel endiselt liiga vähe. See peab muutuma,“ nentis riigihalduse minister Jaak Aab.
Ministri sõnul nõuab seetõttu regionaalarengu tasakaalustamine riigilt senisest suuremat panustamist piirkondliku arengu edendamisesse ja arenguerinevuste vähendamisse.

Positiivne on, et tööhõive piirkondlikud erinevused on vähenenud ning kohalike omavalitsuste arendusvõimekus on kasvanud. „Euroopa Liidu struktuurfondidest ja riigieelarvest rahastatavate regionaalarengu toetusmeetmete kaudu suunati 2018. aastal eri piirkondade regionaalse arengu projektide toetuseks ligemale 92 miljonit eurot,“ tõi minister Aab välja. „Sellest omakorda ligemale 80% jõudis väljapoole Harju- ja Tartumaad.“

Suur mõju piirkondade arengule on olnud ka Maaelu arengukava 2014-2020 raames elluviidavatel meetmetel, millel on kindel piirkondlik suunitlus.

Aruande põhjal on ka hiljutistel haldus- ja riigireformi tegevustel olnud märkimisväärne panus regionaalsete eesmärkide saavutamiseks. Seda ennekõike piirkondade parema haldus- ja arendusvõimekuse saavutamisel. Samuti on arengule kaasa aidanud uute maakondlike arengustrateegiate ettevalmistamine, mis on ellu viidud kohalike omavalitsuste koostöös.

Valitsus võttis teadmiseks ka Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavade elluviimise 2018. aasta seirearuanded.

„Enamus Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavades ette nähtud tegevustega on alustatud ja mõned ka ellu viidud,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Valminud on Narva piiripunkt ja Narva lastekodu peremajad, komplekteeritud Ida prefektuuri piirivalve kiirreageerimisüksus, valminud on Sisekaitseakadeemia praktikabaas. Valminud on Lõuna-Eesti turismikontseptsioon ning eri toetusmeetmete toel on viidud lõpuni mitmed investeeringuprojektid,“ loetles minister Aab häid näiteid. „Samuti on lõppenud Ida-Virumaal töökoha loomise toetuse rakendamine, mis on asendatud uute piirkondlike tööturumeetmetega,“ lisas Aab.

Vaadates tegevuskavades seatud eesmärke, saab öelda, et on kasvanud Ida-Virumaa ettevõtlusaktiivsus, oodatav eluiga, vabatahtlikus tegevuses osalemine ja külastatavus turismisihtkohana. Maakonnast väljaränne on olnud 2018. aastal viimase kolme aasta väikseim. Kuigi ka ettevõtlusaktiivsus, tööhõive määr ja sissetulekud on kasvanud, on nende näitajate mahajäämus Eesti keskmisest siiski suurenenud. Kagu-Eesti osas on toimunud positiivsemad muutused piirkonna tööhõivenäitajate ja rändesaldo paranemise ning rahvastikuprognoosidest aeglasema rahvaarvu vähenemise näol. Samas sissetulekute tase võrreldes muu Eestiga ning turistide ja külastajate arv ei ole Kagu-Eestis loodetud määral kasvanud.

Suunamaks täiendavaid ressursse eeskätt Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti ettevõtluse ja tööturu arendamisele, valmistati 2018. aastal ette spetsiaalsed Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti programmid. 2018. aasta lõpus avatud Ida-Virumaa programmi eelarveks on aastateks 2018-23 planeeritud 22,4 miljonit eurot. Kagu-Eesti programmile eraldatakse valitsuse otsusega aastateks 2019-23 kokku 4 miljonit eurot.

Lähitulevikus tuleb riigil nendele piirkondadele veelgi enam tähelepanu pöörata ning kindlasti on vaja erinevate meetmete ja programmide mahtu suurendada. Regionaalpoliitiliste meetmete ja programmide mõju saab hinnata alles mõne aasta pärast.

Regionaalarengu strateegia on riigi regionaalpoliitika alusdokument, millega seatakse kogu riigi regionaalarengu suunamise põhialused, eesmärgid ja tegevusplaan kuni aastani 2020. Praeguses Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on ette nähtud riigi regionaalpoliitika põhialuste koostamine, mille käigus vajavad regionaalse arengu suunamise raamistik, põhimõtted, suunad ja korraldus uuesti laiapõhjalisemat läbi arutamist.

Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavad on varasema Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi suunistel koostatud arengudokumendid, mis koondavad eri ministeeriumite haldusalade tegevused aastatel 2015-2020 nende mõnevõrra keerulisemas arenguolukorras olevate piirkondade arengu kitsaskohtade lahendamisele.