SORAINENi partner ja vandeadvokaat Kaido Loor pidas ettekande müüja maksukohustuste üleminekust ostjale vara ja tegevuse ostmisel – ehk kas kinnistu müügil võib tõesti rääkida ettevõtte üleminekust? Kus kaine mõistus ütleb ei, ütleb maksuhaldur tihti jaa.
Vandeadvokaat Priit Raudsepp keskendus vastutusotsusele – kas (ja mis juhul) vastutab juhatuse liige võõra maksuvõla eest?
Endine Maksu- ja Tolliameti peajurist Tanel Molok seletas lähemalt, millised õigused on ühel tavalisel maksumaksjal maksumenetluses ja olukorras, kus maksumenetlust ei olegi (kuigi maksuhaldur tahab seda väga uskuda). Maksuhalduri tegevus on hakanud väljuma seaduse raamidest ja tõenäoliselt peaksid kõik teadma, kuidas käituda, kui postkasti saabub kiri MTA-lt või ukse taga seisab maksuhaldur.
Ärihommiku peaesinejaks oli rahandusminister Jürgen Ligi, kelle ettekanne optimaalsest maksusüsteemist tekitas kuulajate hulgas ka kõige suuremat melu. Ligi sõnul 2014. aasta riigieelarves maksupoliitika põhimõtted ei muutu – maksusüsteem jääb ikka stabiilseks, lihtsaks, läbipaistvaks ja võimalikult väikeste eranditega. Rahandusministeerium plaanib ikkagi jätkata seni palju kõlapinda leidnud muudatustega – autode soetamisel piiratakse mahaarvatavat käibemaksu ja maksupettuste vähendamiseks tuleb ettevõtjatel deklareerida üle 1000-eurosed ostu-müügitehingud. Samuti võetakse kasutusele töötajate registreerimise infosüsteem.
Jürgen Ligile vastandus endine õiguskantsler Allar Jõks, kelle sõnul on plaanitavad käibemaksuseaduse muudatused põhiseadusega vastuolus. Jõksi arvates riivavad muudatused põhiõigusena kirjas olevat vabadust tegeleda ettevõtlusega. Rahandusministeerium ei ole teinud eelnõu kohta ka mõjuanalüüsi, kuna „seadusemuudatuse sisu tuleneb valitsusliidu programmist“. Ministeerium tugines vaid Euroopa Liidu materjalidele, mis ei pruugi olla Eestile sobivad. Hetkel jäävad uuele tehingupõhise informatsiooni edastamise infosüsteemile üleminekuga kaasnevad kulud ettevõtjate kanda – kuigi maksupettuste tõkestamine on riigi ülesanne. Kulud võivad varieeruda 2500 eurost 20 000 euroni. Allar Jõks võttis oma ettekande kokku mõttega, et käibemaksupettuste avastamine ei tohi toimuda ettevõtjate kohustuste valimatu suurendamise teel.
