Talv toob Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul teravalt esile tühjalt seisvate korterite probleemi – omanikud seal sees ei ela ja jätavad need korterid lihtsalt kütmata, teatas Korteriühistute liit. „Samas peab olema korteris tagatud mõistlik temperatuur, mis meie hinnangul võiks olla vähemalt +18 kraadi,“ rääkis Mardi. „Praeguste ilmadega korteri tühjaks ja kütmata jätmine on kurjast – külmuda võib maja vee- ja kanalisatsioonitorustik, kannatavad ka naaberkorterite elanikud. Ka seaduses on kirjas, et korteriomanik ei tohi kahjustada kaasomandis olevat vara, mille hulka kuuluvad maja konstruktsioon, vee-, kanalisatsiooni- ja küttetorustik.“
Mardi sõnul tuleks kindlasti üle kontrollida, et küttesüsteem funktsioneeriks ka külmema ilmaga tõrgeteta, tuleohutusseadmed oleks nõuetekohaselt paigaldatud ning signalisatsioon töökorras. „Õnneks on paljudes suurtes majades küttesüsteemid ja renoveeritud ja korralikult hooldatud,“ tõdes Mardi, kelle sõnul tuleks kontrollida ka radiaatoreid. „Kui need lähevad ebaühtlaselt soojaks või ei tööta termoregulaator, võib neisse olla kogunenud sade ning radiaatorid vajavad juba professionaalset puhastamist. Samuti peaksid korteriühistu liikmed hoolitsema selle eest, et ühistu saaks näiteks avarii korral nendega ühendust võtta ning avariiolukorras oleks ligipääs kõikidesse ruumidesse tagatud.“
Mardi nentis, et palju kütmisega seotud tuleõnnetusi esineb kombineeritud küttega majades, kus on osaliselt säilinud ahiküte. „Suur risk on katkised ja hooldamata küttekolded ja vananenud elektrijuhtmed, aga ka elektriseadmete vale kasutamine ning hooletu ümberkäimine lahtise tulega,“ rääkis Mardi. „Kui ahiküte küttesüsteemina majas kasutusel on, tuleb korstende regulaarse hoolduse eest hoolitseda ja ja kindlasti järgida tuleohutust. Ahiküttega majade osakaal ühistute hulgas on siiski väike, üha enam minnakse ka väikestes kortermajades üle teistele küttelahendustele.“
