„Oluline on teada, et kinkekaart antakse välja kinkekaardi andja tingimustel. Seejuures ei ole seaduses sätestatud, millise tähtaja võib kaupleja kinkekaardi kasutamiseks määrata ning kaardi kehtivusaeg hakkab jooksma sel hetkel, kui tarbija selle ostab,“ selgitas tarbijakaitseameti tarbijate teenindustalituse jurist Heli Põder. „Näiteks võib kaupleja kehtestada, et kinkekaart kehtib ainult selles kaupluses, kus see on väljastatud, selle kehtivusaeg on üks aasta väljastamise kuupäevast ning rikutud kinkekaart ei kehti.“
Kui tarbija ostab kinkekaardi, on ta sellega väljendanud kaardimüüja pakkumusega nõustumist. Kui kinkekaardile on märgitud kehtivuse tähtaeg, siis on nad sisuliselt leppinud kokku selles, et kaardi ostjal on õigus nõuda kinkekaardi alusel kauplejalt kohustuse täitmist kuni vastava tähtpäevani.
Mõnikord ei olegi kinkekaardile märgitud kehtivusaega, aga see ei tähenda, et kaart kehtiks igavesti, ütles Põder. Juhul kui kinkekaardil selle kehtivusaja lõppu ei ole, siis laieneb kinkekaartidele üldine tsiviilõiguslik nõude aegumise tähtaeg ehk kolm aastat ostust. See kolmeaastane aegumistähtaeg ei kehti juhul, kui kinkekaardile on märgitud, et tegemist on aegumatu kinkekaardiga.
Põder rõhutas, et kui tarbija pöördub kaupleja poole tähtaja ületanud kinkekaardiga, siis on kauplejal õigus otsustada, kas ta võtab selle vastu või keeldub. Tarbijal pole õigus selle vastuvõtmist nõuda.
