Kohtumisel tutvustati reformi seisu ja edasisi tegevusi, tehti ülevaade sotsiaalteenustest ning töövõime hindamise metoodika seisust. Samuti arutati reformi kommunikatsiooniga seotud küsimusi.
Tervise- ja tööminister Urmas Kruuse rõhutas, et hoiakute ja suhtumise muutus ühiskonnas on reformi õnnestumiseks väga oluline. „Riik pakub reformi käigus tervisekahjustusega inimesele ja tema tulevasele tööandjale erinevaid toetusi ja tegevusi, mis aitavad inimesel leida ja hoida tööd,“ ütles Kruuse. „Reform saab aga olla edukas siis, kui tööandjad ja töökollektiivid on valmis võtma oma kaastöötajaks inimese, kes vajab igapäevaste tegevuste juures rohkem abi,“ tõdes minister.
Sotsiaalkaitseministri Helmen Küti sõnul peavad sotsiaalteenused toetama inimese soovi töötada. „Peame võtma sihiks, et igas kohalikus omavalitsuses üle Eesti saaksid erivajadustega inimesed vajalikke teenuseid, olgu selleks siis näiteks tugiisik või sotsiaaltransport,“ kinnitas Kütt. „Tänane tase on üsna ebaühtlane. Seetõttu olemegi uuest ELi rahastusperioodist näinud ette vahendeid, mis toetavad kohalikke omavalitsusi teenuste arendamisel ja elluviimisel,“ lisas minister.
Töövõimereformi juhtrühma kuuluvad tervise- ja tööminister, sotsiaalkaitseminister, sotsiaalministeeriumi kantsler ja asekantslerid. Samuti on juhtrühmas töötukassa, sotsiaalkindlustusameti, haigekassa, rahandusministeeriumi ja riigikantselei esindajad. Juhtrühmas on ka Eesti puuetega inimeste koja, tööandjate keskliidu ja ametiühingute keskliidu esindajad. Esmaspäevasel laiendatud kohtumisel osalesid puuetega inimeste organisatsioonide esindajad.
Töövõimereformist saab lugeda lisaks siit.
