Igal aastal läheb maailmas toodetud toidust kolmandik raisku ehk prügikasti, samas kasvab inimeste arv, kellel on toidust puudus. Toidujäätmete teke ja toiduraiskamine on aktuaalsed ka Eestis. Selle aasta kevadel valminud keskkonnaministeeriumi tellitud toidujäätmete ja toidukao tekke uuringust selgus, et Eesti kauplustest läheb annetamisele vaid 12 protsenti müümata jäänud toidust.
„Eestis on pea 300 000 absoluutses ja suhtelises vaesuses elavat inimest, kes vajavad toiduabi. Viimasel aastal on lisandunud suure võlakoormaga perekondi ja teisi, kes on raskustesse sattunud koroonaviiruse levikust tingituna. Kvaliteetsete toiduülejääkide kogumine ja ümberjaotamine on hea võimalus säästa keskkonda ja toetada abivajavaid peresid ja üksi elavaid vanemaid inimesi, sajad Eesti ettevõtted panustavad juba praegu toidu päästmisesse,“ ütles sotsiaalministeeriumi nõunik Tea Varrak.
Tema sõnul võib toidu annetamisega tegelemine tunduda lisatöö ja -kuluna, kuid tegelikult saab see olla ettevõttele kasulik. „Toitu ära visates tuleb tasuda jäätmeveo ja -käitluse eest, aga annetamisel neid kulusid ei ole ning ettevõte saab aidata abivajajaid ja panustada keskkonnahoidu. Nimelt kaasnevad toidu äraviskamisega ressursside asjatu raiskamine ja negatiivne mõju keskkonnale. Toidu annetamine on üks viis, kuidas toidujäätmete teket ja sellega kaasnevaid keskkonnamõjusid vähendada.“
Annetamisel on kõige olulisem toidu ohutuse tagamine. Selleks on põllumajandus- ja toiduamet koostanud juhendi „Toiduohutus annetamisel“. Valminud interaktiivselt veebilehelt leiab viited nii toiduohutust kui annetuste maksustamist kajastavatele juhenditele.
Toidu ülejääkide ohutu ümberjaotamisega tegeleb Eestis kõige ulatuslikumalt SA Eesti-Hollandi Heategevusfond ehk Toidupank, mis on praegu arenenud üle-eestiliseks toidupankade võrgustikuks. Lisaks Toidupangale aitavad annetatud toidu abivajajateni viia Lasterikaste Perede Liit, Päästearmee, Punane Rist, Puuetega Inimeste Liit, kirikud ja kogudused ja teised.
Toidujäätmete tekke ja toiduraiskamise vähendamiseks on oluline tähelepanu pöörata ka tarbimisharjumustele. Kevadel valminud toidujäätmete ja toidukao uuringust selgus, et erinevate tarneahela sektorite võrdluses läheb enim toitu raisku kodudes. Kokku viskavad Eesti kodumajapidamised toidukaona ära ligikaudu 98 miljoni euro väärtuses toitu aastas. Kõige enam läheb meie kodudes prügikasti aed- ja juurvilju, aga ka valmistoidu jääke, puuvilju ja marju ning piimatooteid. Sageli on toidu äraviskamise põhjuseks see, et toit rikneb enne, kui see ära tarbitakse.
Teadlikum toiduga majandamine saab alguse menüü ja ostude planeerimisest, arvestades, mis toiduained on külmikus ja kappides juba olemas. Püüdke sättida menüüd planeerides toidukordi nii, et toorained kattuksid või saaks eelmise päeva söögist järgmisel päeval uue roa valmistada,
soovitab keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Kristel Kibin.
Sageli ei mõisteta pakendil säilimisaja märgistuse „parim enne“ ja kõlblik kuni“ erinevusi. "Kõlblik kuni" märgitakse kiiresti riknevale toidule, mis võib muutuda lühikese aja jooksul inimese tervist ohustavaks. See toit tuleb tarbida enne kuupäeva möödumist. „Parim enne“ kuupäev näitab aga toidu kvaliteeti märgitud ajani ja selle möödumisel on toitu veel mõnda aega ohutu süüa.
“Selleks, et toidud enne säilimistähtaja möödumist saaksid tarbitud, tasub külmikus või kapis tõsta vanemad ja lühema säilimisajaga tooted ettepoole. Samuti võib pereliikmetega kokku leppida, et külmikus üks riiul on selline, kuhu alati paigutatakse esmajärjekorras söömist vajavad toidud,” lisas Kibin.
Rohkem nippe toiduraiskamise vähendamiseks leiab keskkonnaministeeriumi “Austa toitu jäägitult“ kampaanialehelt https://envir.ee/toidujäätmed.
