Uuringust selgus, et kallimate toiduhindade tõttu on kasvanud ka inimeste hinnatundlikkus ja odavaimate toodete seast valib toitu kolmandik ehk 31 protsenti Eesti inimest. Seevastu on inimeste osakaal, kes on valmis tegema mööndusi oma elustiilis langenud aastaga 7 protsendi võrra, samuti on inimesed üha vähem valmis keskkonnasõbralike toidutoodete eest rohkem maksma. Vähem oluliseks on muutunud ka toidu tervislikkus – toiduaine toiteväärtust uurib pakendilt 6 protsendi võrra vähem inimesi kui mullu.
Kodumaiseid toidutooteid eelistab jätkuvalt ligi 80 protsenti eestlastest ning see suurusjärk on püsinud sama rohkem kui kümne aasta vältel.
Kantar Emori juhtiveksperdi Aivar Voogi sõnul väheneb aasta-aastalt ka ühe kindla kaubamärgi eelistajaid. „Kuna kauplustes pakutav toiduvalik on suur ja lai, on inimesed üha vähem truud ühele kindlale kaubamärgile. Toidu ostmisel kõige olulisem on toidutoote maitse ning kaupluses pakutavad sooduspakkumised,“ kommenteeris Voog.
Uuringust selgus, et ostunimekiri on inimestel enne poodi minekut valdavalt tehtud, kuid see, millise kaubamärgi piim, liha või juust lõpuks ostukorvi jõuab, selgub siiski alles poes kohapeal ning sõltub konkreetse toote sisust ja maitsest (41 protsenti) ning sooduspakkumistest (30 protsenti). Riiuli ees tehtud impulsiivostude määr on kõrgem maiustustel, pagari- ja kaupluse küpsetusleti toodetel, mitmesugustel valmistoitudel, smuutidel, energiajookidel, krõpsudel ja snäkkidel.
Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul polnud toidutootjad hübriidkriisiks valmis ja nendega hakkama saamine on olnud tõeline väljakutse – viiruskriis, mis ei ole veel kusagile kadunud, tööjõupuudus, energiakandjate kriis ja meeletu hinnatõus, millele lisandus veebruaris sõda Ukrainas.
„Lisaks on meil veel üks sõda, millest räägime vähe, aga mis siiski mõjutab oluliselt Eesti toidutootjate käekäiku ja selleks on kaubanduskettide, eriti välisomanikele kuuluvate kaubanduskettide omavaheline hinnasõda. Toidutoodete ja tootmise hinnatõus pole veel lõpphindadesse jõudnudki, sest välismaiste kaubanduskettide sortimendist suur osakaal moodustab importtooted, mis hoiavad hindu kunstlikult all,“ ütles Potisepp.
Potisepa sõnul teeb teda murelikuks asjaolu, et kuigi Eesti inimestele on palgakasv olnud aastate jooksul muljetavaldav ning elatustase on tõusnud, ei ole meie keskmine palk võrreldav EL riikidega, eriti vanade ja rikaste riikidega.
Meie ettevõtjad ei suuda kaasa minna 23-protsendilise inflatsiooniga ning palgakasv pigem pidurdub, nii nagu on pidurdunud ka eestlaste ostujõud- ja võime. Kõige suurem abi toidutootjatele ongi meie kui tarbijate käes ja peitub igapäevastes ostuotsustes – kui sul on poes valida kahe võrdse toote vahel, üks välismaine ja teine kodumaine, eelista alati kodumaist, sest ainult nii toetame Eesti majandust ja garanteerime Eesti toidutööstuse ellujäämise,
ütles Potisepp.
Kokku kaardistati uuringu käigus Eesti inimeste ostuotsuseid rohkem kui 36 tootekategooria lõikes. Inimestelt uuriti, kas vastava toidukategooria otsus tehti enne poodi minekut või poes ja millise kriteeriumi põhjal langetati lõplik ostuotsus. Toiduliidu tellitud ja Kanar Emori poolt oktoobris läbi viidud ostukäitumise jaeseire uuringus osales 1244 inimest vanuses 15-74 eluaastat.
