OÜ Võru Arst pereõde Piret Haljend tõdes, et näeb oma igapäevatöös e-sigareti tarvitajate arvu kasvu, eriti noorte seas.
Tavasigarettide suitsetamine jäetakse maha ja hakatakse tõmbama e-sigaretti, sest seda peetakse ohutumaks,
vahendas Haljend inimeste seas levinud arusaama.
Lääne-Tallinna Keskhaigla tubakast loobumise nõustaja doktor Tiiu Härm nentis samuti, et e-sigarettide suitsetajate arv kasvab ja hoogsamalt just 16–24-aastaste seas. Härm rõhutas, et kuigi tubakatööstused väidavad, et e-sigaretid, kuumutatavad tubakatooted ja huuletubakas on vähem ohtlikud kui tavaline sigaret, pole sel väitel teaduslikku tõestust.
„Kõigil neil on üks nimetaja – nikotiin. Nikotiin tekitab sõltuvust, ükskõik kuidas sa selle oma organismi viid: kas sigaretisuitsu kopsu tõmmates või e-sigareti või kuumutatavate sigaretitoodete aerosooli sisse hingates. Igal juhul jõuab nikotiin vereringesse. Tubakatööstus väidab, et kuna alternatiivsete toodete kuumus on madalam kui tavalisel sigaretil, siis eraldub keemiat organismi vähem. Kuid meil pole selle kohta tõenduspõhiseid andmeid, rääkimata infost kaugtagajärgede kohta – selleks on vaja vähemalt 10–15 aastat,“ nentis ligi paarkümmend aastat tubakast loobujaid nõustanud doktor Härm, et uudsete tubakatoodete tarvitajad on praegu otsekui katsejänesed.
Suitsetamise populaarsus kooliõpilaste seas õnneks langeb, neist 91% on 2020. aastal tehtud uuringu andmetel mittesuitsetajad. Küll aga levib tendents, et tubakatarvitamist ei alustata enam sigaretist, vaid e-sigaretist. Need on noortele kättesaadavad samal moel nagu aastakümneid tagasigi – noortegruppides aega veetes ja diilerite kaudu. Eks vanemadki jätavad kodus e-sigaretid ripakile. Huvi uudsete tubaka- ja nikotiinitoodete vastu on aga suur. „Kodul on ennetuses väga suur roll, sealhulgas on tähtis mittesuitsetavate vanemate eeskuju,“ rõhutas Tiiu Härm.
Nõustajalt saab tuge
Kui inimene on otsustanud suitsetamisega lõpparve teha, võib ta nõustamiseks pöörduda oma perearsti või -õe poole. Seal saab patsient täita ka kuue küsimusega Fagerströmi testi, mille abil selgitatakse välja, kui tugev on inimese nikotiinisõltuvus. Pereõde Piret Haljendi sõnul lepitakse esimesel nõustamisel kokku kuupäev, millal inimene suitsetamisest loobub, samuti selgitatakse, et loobuda tuleb ühekorraga, mitte koera saba jupphaaval raiudes. Esimesel tubakavabal päeval võtab pereõde loobujaga ühendust, et tema käekäigu järele pärida, nõu anda ja tuge pakkuda. „Inimesel on oluline teadvustada, et mahajätmise eest vastutab ta ise, teised saavad ainult toetada,“ lisas Haljend.
Kes vajab põhjalikku, aastajagu kestvat tubakast loobumise nõustamist koos raviplaaniga, siis seda saab Eesti eri piirkondades töötavatest tubakast loobumise nõustamiskabinettidest. Tasuta teenust osutavad professionaalsed nõustajad, saatekirja ei ole vaja, tuleb vaid eelnevalt registreeruda. Esimene nõustamine koos tubakast loobumise aja ja loobumisplaanide kokkuleppimisega toimub kindlasti silmast silma, korduvvisiite tehakse siis, kui inimene loobumise teekonnal hätta jääb. Kui aga kõik sujub, hoiavad patsient ja nõustaja 12 kuu jooksul kontakti kas e-kirja või telefoni teel.
Tiiu Härm rõhutab, et tubakast loobumine on pikk ja raske teekond, mis nõuab tahtejõudu. „Hea tulemus on, kui iga viies suudab loobuda esimesel korral. Uuringud näitavad, et keskmiselt loobutakse tubakast alles kolmandal-neljandal katsel. Kõige motiveeritumad on noored täiskasvanud: nad annavad endale aru, et suitsetamisele kulub palju raha, riided haisevad, peres ja töökohal – tihti on tegemist juhtivtöötajatega – antakse halba eeskuju. Kõik see motiveerib maha jätma,“ kirjeldas doktor Härm, lisades, et loobuda pole kunagi hilja, ka siis mitte, kui suitsetamise staaž on aastakümnete pikkune.
Tubakavabadus avab elus hoopis uusi tahke. „Kui võtan pärast 12 kuu möödumist oma nõustatavatega ühendust, ütleb nii mõnigi, et on avastanud uusi emotsioone, lõhnu, maitseid. Tervis on parem, energiat rohkem – inimene elab hoopis teist elu!“
