2018. aastal on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 55 eurot, kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot, teatas sotsiaalministeerium.

1. märtsist makstakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetust, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni.

Samuti on 1. märtsist võimalik vanemahüvitise maksmise ajal teenida senisest suuremat töist tulu – kuni pool vanemahüvitise ülempiirist, mis on järgmisel aastal 1544 eurot kalendrikuus, ilma et hüvitist vähendataks.

Samal ajal suuremas summas töis tulu teeniva inimese vanemahüvitisest lahutatakse sissetulekupiiri ehk 1544 eurot ületav tuluosa, mis on jagatud kahega. Kui vähendatud vanemahüvitis on väiksem kui hüvitise määr ehk 470 eurot, makstakse vanemahüvitist hüvitise määra suuruses.

Retseptiravimid muutuvad suurte ravimikuludega inimeste jaoks taskukohasemaks. Uue ravimihüvitise süsteemi loomisega hakatakse maksma täiendavat ravimihüvitist kulutustest, mis ületavad 100 eurot. Kulutustelt vahemikus 100-300 eurot saab hüvitist 50 protsendi ulatuses ning 300 eurot ületavate kulutuste puhul 90 protsendi ulatuses. Hüvitist hakatakse arvestama automaatselt apteegis ravimite ostmisel.

Täiskasvanute hambaravihüvitis tõuseb seniselt 30 eurolt 40 euroni. Lisaks hakkavad suuremat, 85-eurost hüvitist saama ka keerukate haigustega inimesed, kellele on hambaravi vajadus suurem, näiteks diabeet ja autoimmuunhaigus Sjögreni sündroom.

Uuest aastast saab 260-eurost hambaproteesihüvitist kasutada haigekassa lepingupartnerite juures. See tähendab, et hüvitis arvestatakse arsti juures kohapeal ning hüvitist tagantjärele taotlema ei pea. Hambaarst lähtub hüvitise pakkumisel oma hinnakirjast.

Järgmisel aastal hakatakse kunstliku viljastamise ravimeid hüvitama apteegis ravimi ostmisel ning kaob vajadus hüvitise taotlemiseks tagantjärele.

Toimetulekutoetuse regulatsioon muutub paindlikumaks, et soodustada toimetulekutoetuse saajate tööle asumist, lisaks tõuseb toimetulekupiir täiskasvanutel seniselt 130 eurolt 140 euroni ja lastel 168 euroni kuus. Prognoosi kohaselt väheneb leibkondade absoluutse vaesuse määr kuni 2,8 protsendipunkti.

Pensionide kasvuks on tuleval aastal prognoositud 6,3 protsenti. Näiteks keskmine, 44-aastase staažiga vanaduspension, kasvab 2018. aastal eelduslikult 416 eurolt 442 euroni.

Eesti ja Austraalia vahel jõustub sotsiaalkindlustusleping, mis tagab, et kodumaal välja teenitud riikliku pensioni maksmist jätkatakse ka siis, kui inimene kolib Eestist Austraaliasse või vastupidi. Samuti liidetakse vajadusel edaspidi mõlemas riigis omandatud pensionistaažid. Näiteks Eestis töötatud viis aastat ja Austraalias töötatud kümme aastat võetakse Eesti vanaduspensioni õiguse tekkimisel arvesse kui 15 aastat pensionistaaži. Sealjuures maksab kumbki riik pensioni proportsionaalselt oma territooriumil omandatud staažide eest.

2018. aasta algusest makstakse Eesti vanaduspensione välja üle maailma, kuid selleks on vajalik Eestis omandatud pensionistaaž 15 aastat. Seega kaotatakse pensionide maksmisel senised elukohapiirangud ja pensionide maksmine laieneb kõikidesse riikidesse. Samas ei maksta kolmandatesse riikidesse töövõimetuspensione, kuna need asenduvad töövõimetoetusega, ega rahvapensione.

Riik toetab matuste korraldamist lahkunute puhul 250 euro ulatuses ning eraldab vastavad vahendid kohalikele omavalitsustele.

2018. aastal on tööandjatel võimalik taotleda töötukassast toetust alaealistele töökogemuse andmiseks. Toetuse suurus on 30 protsenti tööle võetava alaealise bruto töötasust ning kokku on tuleva aasta eelarves planeeritud selleks ligi 3,9 miljonit eurot. Meedet rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse "Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks" vahenditest.

Äriühingu juhtidele, kes ei saa tasu ja on kaotanud palgatöö, tagatakse õigus saada töötuskindlustushüvitist ja abi töö leidmisel võrdselt teiste töötutega.

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala koondeelarve on 2018. aastal 4,46 miljardit eurot. Suurima eelarvega on 1,92 miljardi euroga sotsiaalse kaitse, millest põhiosa on pensionid ja 1,38 miljardi euroga tervise valdkonnad. Aastatel 2018-2021 suureneb sotsiaalministeeriumi valitsemisala koondeelarve 625 miljoni euro võrra.