Uuringus osalenud juhtidest kinnitas ainult 27 protsenti, et nad ei kasuta sõidu ajal mobiiltelefoni. Väga tihti kasutatakse telefoni navigatsiooniseadmena või kõnedeks vabakäesüsteemiga. 10 protsenti Eesti juhtidest tunnistas, et nad helistavad autot juhtides ka ilma vabakäesüsteemita, neli protsenti ütles, et nad kirjutavad sõnumeid või peavad vestlust, ning kolm protsenti võttis omaks veebi sirvimise sõiduki juhtimise ajal.
If Kindlustuse ekspertgrupi juhi Marion Meiuse hinnangul on paljude kindlustusjuhtumite puhul selge, et inimesed on roolis tegelenud kõrvaliste asjadega. Nii mõnedki õnnetused juhtuvad seetõttu, et juht ei pööra teatud hetkel liiklusele mingit tähelepanu.
„Igasugune kõrvaline tegevus häirib juhti keskendumast liiklusele. Näiteks noorte seas on telefoni kasutamine navigatsiooniseadmena väga populaarne, seega on lihtne endale põhjendada, et see ju aitab kaasa teekonna valikule ja ohtude märkamisele. Samas peab juht vaatama eelkõige aknast välja, mitte tuginema lootusele, et ta näeb kõiki ohte kindlasti navigatsiooniseadme ekraanilt,“ selgitas Meius.
Ekspertgrupi juht toonitas, et üha enam on autosõitu kaasatud sõiduki interaktiivsed ekraanid, millega opereerimiseks on vaja nendele tähelepanu pöörata. Oluline on, et ohutuse huvides pöörataks pilku võimalikult vähe teelt kõrvale, rohkem tähelepanu nõudvateks tegevusteks tuleks sõiduk tee äärde seisma jätta.
Uuringust selgus, et väga tihti kasutavad autot juhtides telefoni just noored. 18-44-aastaste Eesti inimeste hulgast kasutab autot juhtides telefoni koguni 77–80 protsenti. 45–54-aastaste seas on see näitaja 73 protsenti ja 55–65-aastaste osas 58 protsenti.
Nooremad kasutavad telefone tihti ka navigatsiooniseadmena – kuni 44-aastastest Eesti inimestest teeb seda lausa kaks kolmandikku. Kahekümnendates noored kasutavad teistest enam telefoni sõidukit juhtides muusika mängimiseks ja veebilehtede külastamiseks. Ka telefonikõnede puhul ei pea nad nii oluliseks, kas vabakäesüsteem on olemas või mitte.
Muret tekitab asjaolu, et mida nooremad inimesed, seda rohkem roolis telefoni kasutatakse. Muusika kuulamine telefoni kaudu võib näida süütu tegevusena, aga kui juhtides hakatakse lugusid valima, kaob ka tähelepanu liikluselt,
mainis Meius.
„Kui kõige vanemate vastajate hulgas on alla ühe protsendi neid, kes kasutavad telefoni roolis olles sõnumite saatmiseks, siis noorimate vastajate puhul on see näitaja juba üheksa protsenti.“
Kuigi autoroolis telefoni kasutamise probleem ilmneb kogu ühiskonnas, puudutab see tõsisemalt mehi. Meestest kasutab sõidukit juhtides telefoni koguni 81 protsenti, naiste puhul on see näitaja 64 protsenti.
Teistes Balti riikides on olukord üsna sarnane. Leedus kasutatakse küll sõidukit juhtides pisut vähem telefone kui Eestis ja Lätis, kuid laias laastus on see murekohaks kõigi Balti riikide liikluses.
Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud uuringus osales pisut rohkem kui 1000 inimest igast riigist.
