Telia juristi ja privaatsuse eksperdi Laura Laidi sõnul selgus uuringust, et tüdrukud kardavad ebasobivat lähenemist täiskasvanute ja meeste poolt ning ebasobiva sisuga pilte. Poisid pelgavad aga rohkem pettuseid ehk seda, et keegi varastab nende konto või pettuse ohvriks langemist.
„Halb on see, et 40 protsenti lastest on millegi sellisega juba kokku puutunud. Positiivse poole pealt selgus aga, et lapsed oskavad kasutada meetmeid enda kaitseks ning teadsid ka seda, kust abi saab. Paljud uuringus osalenud lapsed ütlesid, et räägivad nendest asjadest oma vanematega. Samas näitavad uuringud, et noored on teatud asjades targemad kui vanemad. Näiteks kipuvad vanemad inimesed kergekäelisemalt oma andmeid internetis jagama,” ütles Laid.
Negatiivse poole pealt saab kahjuks kõnealusest uuringust järeldada, et paljud lapsed on millegi negatiivsega internetis kokku puutunud. Neid, kes pole midagi halba kogenud, on vaid kolmandik.
“Saime kinnitust, et lapsed on jätkuvalt üks ohustatumaid gruppe online-maailmas. Peame oluliseks uuringutega kätt pulsil hoida, kuidas noored ennast internetis tunnevad, milliste ohtudega kokku puutuvad ja mida nad kardavad. Nii teame ka paremini kaasa aidata turvalise keskkonna hoidmisele,” avas Laid uuringu leide.
Uuringust tulid välja ka teatavad erinevused eesti ja vene keelt kõnelevate laste vahel. Nii oli vene keelt kõnelevate laste seas rohkem neid vastajaid, kes olid internetis jaganud enda kohta isiklikku infot ja pilte. Vene lapsed tundsid ka vähem hirmu ohtude ees. “See on nüüd hea küsimus, miks see nii on: kas nad on julgemad või nad ei teadvusta ohte ja oska neid ära tunda,” märkis Laid.
Peamised erinevused poiste ja tüdrukute vastustest tulevad paraku välja väga karmidel teemadel: ahistamine ja jälitamine ning seksuaalse sisuga piltide ja sõnumite saatmine, mida tüdrukud kogevad poistega võrreldes rohkem. Poiste seas on võrreldes tüdrukutega rohkem neid, kes on kokku puutunud mängude keskkonnas konto ja teenitud asjade vargusega.
Positiivsena tuli uuringust siiski välja, et kui midagi halba on juhtunud, siis nõu ja abi minnakse küsima lapsevanemalt ning enamik on abi ka saanud. Ent siin tuleks arvesse võtta ka asjaolu, et küsimustik jõudis lapseni läbi lapsevanema, mis võib viidata sellele, et valimisse sattusid need pered ja lapsed, kus vanematel on lastega interneti teemadel juba hea suhe loodud. Uuringus osalemine oli vabatahtlik ja anonüümne.
Iga neljas laps on internetis kokku puutunud mõne privaatsust riivava olukorraga. 17 protsenti kõigist vastanutest puutus kokku inetute, solvavate või õelate sõnumite saamisega. Iga kümnes on langenud sotsiaalmeedia konto või mängu konto varguse ohvriks, samuti iga kümnes ütleb, et nendega on soovimatult ühendust võtnud mõni võõras täiskasvanu. Tüdrukute hulgas on sellega kokku puutunuid viis protsenti enam kui poiste seas. Iga kümnes vastanud laps on saanud soovimatult seksuaalse sisuga pilte, videod või sõnumeid.
Vaid 14 protsenti vastanutest ütleb, et neil puudub hirm interneti ohtude ees. 43 protsenti kardab paroolide varastamist ja ilma lapse nõusolekuta temast piltide ja videote jagamist kradab 37 protsenti. 30 protsenti vastanud tüdrukutest tunneb erinevate olukordade ees rohkem hirmu, eriti nende olukordade ees, mis puudutavad jälitamist, jälgimist, ilma nõusolekuta piltide/ videote jagamist ja ilma teadmata info kogumist. Poiste puhul on peamiseks hirmuks paroolide varastamine. Muid hirme tuntakse poiste seas võrreldes tüdrukutega oluliselt vähem.
Iga neljas laps kümnest on avaldanud enda kohta internetis isiklikku informatsiooni. Peamiselt jagatakse oma vanust, vähemal määral ka huvisid hobisid, kodulinna, ees- ja perenime. Vanem vanuserühm ehk 12-16-aastased ja venekeelsed lapsed on enda kohta avaldanud oluliselt rohkem infot kui nooremad ja eestikeelsed lapsed.
Valdav enamus lapsi ja noori kasutab privaatsuse kaitsmiseks internetis enda arvates vähemalt üht meedet. Peamiselt hoidutakse oma kontakt- või muude isiklike andmete jagamisest. Veidi alla poole ehk 46 protsenti kinnitab, et ei jaga ning postita ilma luba küsimata teiste inimeste andmeid;. Vanem vanuserühm ning eestikeelsed lapsed on oma privaatsuse kaitseks enam erinevaid meetmeid kasutanud.
Pea kõik uuringus osalenud lapsed/noored on küsinud abi interneti ohtude kohta ja valdavalt on seda ka saadud- Peamiselt küsitakse abi vanemate aga ka teiste pereliikmete käest, teisi kanaleid on kasutatud oluliselt vähem. Internetist ise infot otsinute, klienditeenindusega kontakteerunud või mängu/platvormi kaudu raporteerinud laste ja noorte osakaal on madal.
Telia tellimusel viis Norstat Eesti AS veebipaneeli uuringu läbi mullu oktoobris ja novembris. Kokku vastas uuringule 400 last ja noort vanuses 7-16, kellest 73 protsenti olideEesti ja 28 protsenti vene keelt kõnelevad.
