"Viime sarnased teenused ühte asukohta, et neid saaks korraga ja kiirelt kätte," ütles riigihalduse minister Jaak Aab. "Ühelt poolt vähendab see inimeste ja ettevõtjate ajakulu ning lihtsustab teenuse tarbimist, teisalt soodustame asutuste vahelist koostööd. Lisaks hoiame kokku kinnisvarakuludes."

Valitsuselt heakskiidu saanud rahandusministeeriumis koostatud kontseptsiooni alusel luuakse riigimajad kõikidesse maakondadesse väljaarvatud Tallinn ja Tartu. Need hakkavad asuma maakonnakeskustes, kus osutatakse otseseid avalikke teenuseid ning paiknevad koos mitmed riigiasutused.

Riigimajade loomisel eelistatakse võimalusel valdkondlikke kooslusi, kus saaks ühest kohast ja koordineeritult pakkuda sise- ja liiklusturvalisuse, töö ja heaolu, põllumajandus- ja keskkonna valdkonna teenuseid. Lisaks nende valdkondade töötajatele saavad riigimajades paikneda ka teiste riigiasutuste töötajad ning omavalitsuste maakondlike organisatsoonide ja liitude ning omavalitsuste asutuste töötajad, näiteks sotsiaaltöötajad.

"Arvestame kindlasti vastava piirkonna eripära ning praegust teenuste pakkumise ja kinnisvara olukorda. Näiteks Raplasse saaks luua ühe riigimaja koos peamiste teenustega, samas Rakveres tuleks luua pigem valdkondlikke riigimaju. Tegime eelnevalt põhjaliku analüüsi ja võib julgelt öelda, et ka omavalitsustes oodatakse plaanide realiseerumist. Ootused teenusepakkumise korrastamisele on suured," lisas Aab.

Kaugtöökohad riigimajades hakkavad pakkuma eelkõige ajutist töötamise võimalust. Näiteks kui töötaja põhitöökoht asub Tallinnas ja töö iseloom seda võimaldab, saab töötaja töötada aeg-ajalt maakonna riigimajas, kus on loodud töökoht koos turvalise andmesideühendusega. Nõudluse korral on tulevikus võimalik luua riigimajadesse ka püsivaid kaugtöökohti. Riigi Kinnisvara AS (RKAS) on ette valmistamas kaugtöökohtade pilootprojekti Raplas, Paides ja Haapsalus, mis annab sisendi mugavamate kaugtöökeskkondade loomiseks igas maakonnas.

Riigimajade loomiseks vajalikud kinnisvarakasutuse ümberkorraldamise ettepanekud valmisid koostöös RKAS-iga. Investeerides riigimajadeks valitud hoonetesse, on võimalik riigile kuuluvaid büroopindasid kasutada tõhusamalt ning luua parem töö- ja teeninduskeskkond. Riigiasutuste pinnakasutus maakondades väheneb ligi veerandi võrra ning samuti väheneb tühjalt seisvate ruumide hulk. Kui riik kasutab oma tegevuseks vähem büroopinda, siis väheneb ka riigi investeeringute- ja majandamiskulu.

Rahandusministeeriumis koostatud riigimajade kontseptsioon teeb kokkuvõtte riigiteenuste osutamise hetkeolukorrast üle Eesti ja pakub välja strateegilise suuna koos ettepanekutega otseste teenuste pakkumise paremaks korraldamiseks maakondades koos kinnisvaravaatega.