Kinnitamata andmetel tegi Sester teisipäeval ettepaneku majutusteenuste käibemaksu tõusu ärajätmiseks ja kütuseaktsiisi tõusu piiramiseks. Minister soovitas ära jätta 2019. aasta maksutõus, ehk tõsta aktsiisi nelja aasta asemel kolm aastat. Muudatusest tingitud tulude vähenemise võiks rahandusministri hinnangul katta alkoholi aktsiisi kiiremast tõusust ja riigisektori efektiivsemaks muutmisest.
Peaminister Taavi Rõivas ütles riigikantselei vahendusel, et majutusettevõtete käibemaksusoodustuse kaotamise teemal jätkatakse arutelu järgmisel kabinetinõupidamisel, kuid põhimõtteliselt hindas valitsus, et Kaubandus- ja Tööstuskoja ettepanekut, mille järgi võiks majutusettevõtete käibemaksumäära tõsta väiksemate sammudega etapiviisiliselt, tasub analüüsida.
Peaministri sõnul vajavad eelkõige tähelepanu aastad 2017 ja 2018, kus rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt ollakse 0,2 protsendi suuruses puudujäägis SKP-st. Eelarve puudujäägi katmiseks tõi rahandusminister Sven Sester tegi mitmeid ettepanekuid. "Näiteks arutati ettepanekut tõsta trahvide päevamäära, samuti ettepanekut tõsta alkoholi- ja tubakaaktsiisi lisaks algselt plaanitud kümnele ja viiele protsendile 2016. aastal veel viis protsenti. Mõlemaid ettepanekuid arutati, kuid otsust nende osas vastu ei võetud," ütles Rõivas.
"Selleks, et järgmisel neljal aastal eelarved tasakaalus oleksid, on meil vaja veel tõsiselt tööd teha. Ootame rahandusministeeriumilt veel täiendavaid ettepanekuid, kuidas puudujääki katta," ütles Rõivas teisipäevast kabinetinõupidamist kokku võttes.
Aktsiiside ja majutusteenuste käibemaksu tõstmise vastu on häälekalt olnud nii avalik arvamus kui ka majutussektori kui ka kütusesektoriga seotud huvigrupid, samuti ei poolda maksutõuse koalitsioonipartneri Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige ettevõtlusminister Urve Palo.
Eesti Panga sõltumatu eelarvenõukogu on soovitanud valitsusel jõuda eelarvestrateegias nominaalse ülejäägini sellal, kui valitsuskoalitsiooni eeldatavad kulud viivad eelarvepositsiooni tõenäoliselt veelgi rohkem miinuspoolele, millele lisandub omakorda rahandusministeeriumi kevadprognoosis oodatud maksude alalaekumine lähiaastail.
Uus koalitsioon on valimislubaduste peamise katteallikana näinud aktsiiside tõusu. Diisli aktsiisi tõus on kavandatud tuleval aastal 14 protsenti ja edaspidi kuni 2019. aastani 10 protsenti. Bensiini aktsiisi tõus on kavandatud kõigil neljal aastal 10 protsendi. Selle tulemusel loodetakse saada riigikassa tulude poolele juurde 2016. aastal 48 miljonit eurot ja 2019. aastal juba 137 miljonit eurot.
Lisaks kütuste aktsiisitõusule on teravat kriitikat pälvinud ka majutusasutuste aktsiiside tõstmine. Rahandusministeeriumi poolt avalikustatud koalitsioonilepingu lubaduste katteallikate tabel näeb ette 2017. aastast majutusteenuste käibemaksumäära tõstmist 20 protsendile, millega oodatakse iga-aastaselt riigieelarvesse 23-26 miljonit eurot.
Konjunktuuriinstituudi hinnangul vähendaks plaanitud maksutõus majutusasutuste külastajate arvu 6 protsendi ehk 180 000 inimese võrra ning tõstaks hindu 7 protsenti.
