Eelnõu lugemise katkestamist taotlesid nii Reformierakond kui ka Vabaerakond, kuid 33 poolt- ja 54 vastuhäälega ei leidnud katkestamise ettepanek toetust ja eelnõu liikus kolmandale lugemisele.
Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõuga (456 SE) nähakse ette suurendada riigieelarve informatiivsust, milleks esitatakse koos riigieelarvega riigikogule informatsioon ka eelarveaastale järgneva kolme aasta kohta.
Täpsustatakse nõudeid informatsioonile. Muu hulgas lisatakse tekkepõhised prognoosid. Samuti vähendatakse bürokraatiat, milleks ühendatakse eelarvestrateegia ja eelarve koostamise protsessid.
Eelnõu näeb ette lähtuda mitme aasta vaatest fiskaalpoliitikale, milleks eelarve tasakaalureeglit hakatakse jälgima mitme aasta keskmisena. Varasemate aastate ülejääke võimaldatakse kasutada investeeringute tegemiseks kuni 0,5 protsendi ulatuses SKP-st.
Riigikogus läbi viidud menetluse käigus viidi eelnõusse palju muudatusi lähtuvalt rahanduskomisjonile laekunud kirjadest.
Olulisim neist puudutab võimalike vastuolude likvideerimist põhiseadusega.
Muudatustega säilitatakse riigieelarves ministeeriumidevaheline liigendus, st. jäetakse välja ja muudetakse sätted, mille kohaselt Riigikogu oleks riigieelarvega eraldanud vahendid valitsusele ning valitsus oleks vahendid liigendanud määrusega ministeeriumide vahel.
Säilib administratiivse liigenduse printsiip ja taastatakse kohustus, et valitsus esitab eelarvestrateegia Riigikogule viivitamata pärast selle kinnitamist.
Arvestati kohtute haldamise nõukoja vajadusega osaleda esimese ja teise astme kohtute eelarve kujundamise protsessis. Sätestatakse, et ministeeriumide valitsemisaladevahelist jaotust on üldreeglina võimalik muuta vaid riigieelarve muutmisega.
Riigikogu toetas samuti ettepanekuid kavandatavate välistoetuste sisaldumiseks aastate kaupa eelarvestrateegias ja valitsusele riigieelarve vahendite kasutamise ülevaate andmist vähemalt kaks korda aastas. Samuti täpsustati seaduse jõustumise sätteid.
Läbirääkimistel sõna võtnud Jürgen Ligi hinnangul tähendab eelnõueelarve struktuurse tasakaalu rikkumist. Ligi sõnul tähendab üle jõu elamine struktuurset defitsiiti ning sunnib järgmisi valitsusi kärpeid tegema.
Andres Herkel tundis muret Riigikogu rolli vähenemise üle riigieelarve menetluses. Herkel tegi Vabaerakonna fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada.
Hanno Pevkuri hinnangul on eelnõu puhul tegemist vargusega nii mineviku kui tuleviku arvelt ning riik ei saa minna eelarvega defitsiiti. Pevkur tegi Reformierakonna fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada.
Läbirääkimistel sõna võtnud Maris Lauri ei toetanud eelnõu. Jüri Adamsi hinnangul ei ole võimalik põhiseadusesse lisada, et eelarve peaks olema tasakaalus.
Läbirääkimistel sõna võtnud Eiki Nestori sõnul täidab Eesti euroala reegleid. Nestori hinnangul tuleb tulevikus makse tõsta, sest 2021. aastal EL-i toetused vähenevad ja eelarve peab olema tasakaalus.
