10.09.2024 Teisipäev
Komisjon jättis põhiseaduslike institutsioonide eelarve piirid samaks
Riigikogu rahanduskomisjon kinnitas esmaspäeval põhiseaduslike institutsioonide eelarvete piirmäärad järgmise aasta riigieelarvesse, mis on samad nagu eelmisel aastal.
Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann
Foto: RUP
Kohustus tuleneb muudetust riigieelarve baasseadusest, mille kohaselt kinnitab põhiseaduslike institutsioonide eelarve autonoomia saavutamiseks edaspidi nende eelarve piirmäära rahanduskomisjon.
Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ütles, et eelarvete projektid olid esitatud arvestusega, et nende maht jääb eelmise aasta tasemele. „Esitatud eelarved arvestasid adekvaatselt riigi rahanduslikku olukorda ja jäid praegu kehtivas riigieelarve strateegias põhiseaduslikele institutsioonidele ettenähtud piirmääradesse,“ ütles Akkermann. Ta lisas, et komisjon arutas esitatud eelarveid kolmel istungil, analüüsis täiendavaid selgitusi ja täpsustusi, mis on seotud kavandatavate maksuseaduste muudatuste mõjuga eelarvetele.
Rahanduskomisjoni liige Aivar Kokk selgitas, et vaatamata esitatud eelarvete vastutustundlikule sisule pingestab muutuv majanduslik olukord siiski põhiseaduslike institutsioonide rahanduslikku olukorda, et tagada nendele pandud ülesannete täitmine.
Riigikogu rahanduskomisjon esitab põhiseaduslike institutsioonide eelarvete mahud valitsusele arvestamiseks tuleva aasta riigieelarve koostamisel.
„Valitsusel on kohustus vastavalt riigieelarve baasseadusele leidma esitatud piirmäära ulatuses riigieelarvest rahalise katte. See on selleks, et põhiseaduslik institutsioon ei peaks taotlema oma tegevuse rahastust täitevvõimu käest. Samuti jäetakse rahandusministeeriumile võimalus suurendada põhiseaduslike institutsioonide eelarvemahte lähtuvalt tänavuse aasta suvisest majandusprognoosist või muudest ümberkorraldustest,“ märkis Akkermann.
Põhiseaduslikud institutsioonid on president, riigikogu, valitsus, riigikohus, õiguskantsler, riigikontroll ja Eesti Pank.
