Möödunud aasta riigieelarve koondosas on riigikontrolli teatel nii investeeringute, kulude kui ka põhivara amortisatsiooni ja väärtuse muutuse kulu eelarved tegelikult planeeritust suuremad, vastavalt 2,4 miljoni euro ja 36,4 miljoni euro võrra.
Samuti on 2019. aasta riigieelarve seadusesse jäänud kohati 2018. aasta riigieelarve seaduse summasid, mida ei ole korrigeeritud.
Riigieelarve koostamise protsess rahandusministeeriumis ei taga riigikontrolli hinnangul, et riigikogule kinnitamiseks esitatava seaduse koondosa summad on õiged. Samas põhiseaduslike asutuste, riigikantselei ja valitsemisalade eelarve on seaduses esitatud korrektselt.
Kuludes ei tohi arvestada valitsemisalade vahel tehtud tehinguid. Auditi käigus aga selgus, et 5,5 miljonit eurot, mis rahandusministeeriumi eelarvest on antud valitsemisala asutustele välistoetuste kaasfinantseerimise toetuseks, on siiski arvesse võetud.
Riigi 2019. aasta eelarve täitmise aruanne annab usaldusväärset teavet riigi kogutud tulude, tehtud kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kohta. Riigikontrolli arvates on riigi majandustehingud valdavalt sooritatud kooskõlas riigieelarve seadusega, 2019. aasta riigieelarve seadusega ning 2019. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadusega.
Riigikontrolli hinnangul on Eesti riigi 2019. aasta raamatupidamise aastaaruanne õige ning kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid, kui jätta arvestamata märkus materiaalse põhivara saldo kohta.
Riigikontroll teeb märkuse riigi konsolideeritud ja konsolideerimata bilansi materiaalse põhivara kirjel kajastatud kaitseväe põhivara kohta väärtuses 251,8 miljonit eurot.
Kaitseväe varade arvestuse korraldus ja selles esinevad vead ei võimalda tagada ega veenduda, et materiaalsete põhivarade saldo riigi konsolideeritud ja konsolideerimata bilansis on õige. Raamatupidamise saldo õigsuse tagamise üks võimalus on võrrelda raamatupidamise ja analüütilise registri andmeid, ent seda kaitseväe varade arvestus ei võimalda.
Võrdlus on vajalik, et tuvastada ja parandada esinevaid probleeme ning välja selgitada, kas raamatupidamiseni on jõudnud kõik dokumendid põhivarade mahakandmiseks. Korrektne varade arvestus on vajalik ka selleks, et planeerida kaitseotstarbelisi investeeringuid riigieelarves ja tagada varade säilimine.
Riigi eelmise aasta tulud olid 2019. aasta riigieelarve täitmise aruande kohaselt 10,86 miljardit eurot. Riigi tehtud kulud ja investeeringud olid 10,99 miljardit eurot, sellest kulud 10,63 miljardit ja investeeringud 357,9 miljonit eurot. 2019. aastal ületasid kulud ja investeeringud tulusid 130,3 miljoni euro võrra, kuid tegemist ei ole valitsussektori üle- või puudujäägiga, mis leitakse teise arvestusmetoodika järgi.
Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetel oli möödunud aasta 31. detsembri seisuga riigi varade rahaline maht kokku 16,3 miljardit eurot ning enamiku varadest moodustab põhivara, sealhulgas mets, teed, hooned ja masinad. Võrreldes eelmise perioodiga on varade rahaline maht kasvanud 250,2 miljoni euro võrra.
Samal ajal oli riigil kohustisi kokku summas 9,6 miljardit eurot – need on eelmise perioodiga võrreldes suurenenud 802,1 miljoni võrra. Kohustistest suurema osa moodustavad pikaajalised kohustised summas 5,9 miljardit eurot. Riigil on laenukohustisi 3,4 miljardi euro ulatuses ning need on varasema perioodiga võrreldes kasvanud 274,8 miljoni võrra. Riigi pensionikohustised on ligikaudu 2,8 miljardit eurot.
