Kaubandus-tööstuskoda pani kokku ülevaate olulisematest seadusemuudatustest.
Sotsiaalmaksuseaduse muudatus vähendab bürokraatiat
Üks tähtsamatest seadusemuudatustest puudutab vähenenud töövõimega töötaja eest riigipoolse sotsiaalmaksu hüvitamise korda.
Kui ettevõtja on võtnud tööle osalise või puuduva töövõimega inimese ning soovib, et riik maksaks selle töötaja eest sotsiaalmaksu selleks kehtestatud kuumääralt (mis tänavu on 390 eurot), siis ei pea tööandja alates 1. juulist esitama sotsiaalmaksu maksmise taotlust mitte iga kuu, vaid piisab ühest taotlusest ühe vähenenud töövõimega töötaja kohta.
Uuendus on ka see, et tööandja saab edaspidi vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu soodustust taotleda töötukassalt.
Et üleminek uuele süsteemile oleks sujuv, võib tänavu erandina juulikuu eest esitada sotsiaalmaksu soodustuse taotluse 1. juulist 2. augustini, selgitas töötukassa töövõimetoetuse osakonna juhataja Kai Sipp.
Sotsiaalmaksuseaduse leiab siit.
Jõustub töövõimetoetuse seadus
1. juulil jõustub töövõimetoetuse seadus, mis on osa töövõimereformist. Seaduse eesmärk on toetada vähenenud töövõimega inimeste töötamist ja töölesaamist ning tagada neile sissetulek.
Töötukassa alustab 1. juulil töövõime hindamist esmakordsetel taotlejatel, alates 1. jaanuarist 2017 ka korduvekspertiisi taotlejatel.
Seniste töövõimetuse protsentide asemel kehtestatakse pärast inimese töövõime hindamist kolm töövõime astet: puuduv, osaline või täielik töövõime.
Selle seadusega tehakse ka muudatusi rohkem kui 40 teises seaduses, muu hulgas tulumaksuseaduses ja sotsiaalmaksuseaduses ning muudetakse TSD lisasid 1 ja 2.
Töövõimetoetuse seaduse leiab siit.
Muudatused käibemaksuseaduses
1. juulist jõustub ka mitu muudatust käibemaksuseaduses. Ühe uuendusena korrigeeritakse korda, mis puudutab teenuse piiriülesel pikaajalisel osutamisel käibe tekkimise või teenuse saamise aega juhul, kui teenuse eest tasumist ei toimu.
Seni loeti käive tekkinuks teenuse osutamise algusest arvates järgneva kalendriaasta lõpus. Uue regulatsiooni kohaselt loetakse käive tekkinuks või teenus saaduks iga kalendriaasta lõpus. See tähendab, et kui teenuse osutamine algab aasta keskel, siis esimene periood, mil käive loetakse tekkinuks või teenus saaduks, lõpeb teenuse osutamise alguse aasta 31. detsembril.
Kui varem hinnati kauba impordilt käibemaksu deklareerimisel maksukohustuslase vastavust tingimustele tollideklaratsiooni esitamise ajal, siis alates 1. juulist hinnatakse seda kirjaliku teavituse esitamise ajal maksuhaldurile. Ühtlasi kehtestatakse maksuhaldurile tingimustele vastavuse kohta tagasiside andmiseks tähtaeg 30 päeva.
Lisaks täpsustatakse muudatustega põhivara võõrandamisel sisendkäibemaksu korrigeerimise tingimusi.
Seadusemuudatused leiab siit.
