See tähendab, et kriisiabi raamistiku lõpetamine lükatakse kuus kuud edasi. Mis omakorda  võimaldab liikmesriikidel anda nendes sektorites tegutsevatele ettevõtetele veel kuue kuu jooksul ehk kuni 31. detsembrini 2024 piiratud koguses abi. See annab liikmesriikidele vajaduse korral lisaaega toetusmeetmete rakendamiseks.

Pikendamine ei too kaasa abisummadele kehtestatud ülemmäära suurendamist

Põllumajandussektoris võivad liikmesriigid endiselt anda kriisist või järgnevatest sanktsioonidest ja vastusanktsioonidest, sealhulgas Venemaa vastusanktsioonidest, mõjutatud ettevõtetele kuni 280 000 eurot ning kalandus- ja vesiviljelussektoris 335 000 eurot.

Riigiabi ajutine kriisiraamistik, võeti esmakordselt vastu 23. märtsil 2022, võimaldas liikmesriikidel kasutada riigiabi eeskirjadega ette nähtud paindlikkust, et toetada majandust Venemaa Ukraina-vastase sõja olukorras. Seda on praeguseks korduvalt muudetud. Esmalt 20. juulil 2022, siis 28. oktoobril 2022. 9. märtsil 2023 võttis EK vastu kehtiva ajutise kriisi- ja üleminekuraamistiku kliimaneutraalsele majandusele ülemineku võtmetähtsusega valdkondade edendamiseks. 20. novembril 2023 võttis EK vastu teatavat liiki abi pikendamise piiratud ajaks, et võtta arvesse jätkuvaid turumoonutusi, eelkõige energiasektoris.

Teise mai muudatuse tulemusena võimaldatakse raamistikuga järgmist:

1. Jaotises 2.1. Piiratud koguses abi. Sellist abi antakse mis tahes vormis kuni 280 000 eurot põllumajandussektoris tegutseva ettevõtte kohta ja kuni 335 000 eurot kalandus- või vesiviljelussektoris tegutseva ettevõtte kohta ning kuni 2,25 miljonit eurot kõigis muudes sektorites. Esimesel kahel juhul antakse abi kuni 31. detsembrini 2024 ja kolmandal kuni 30. juunini 2024.
2. Jaotises 2.4. Abi kõrgete energiahindade kompenseerimiseks. See mis tahes vormis kuni 30. juunini 2024 antav abi hüvitab ettevõtetele ja eelkõige suurtele energiakasutajatele osaliselt täiendavad kulud, mis on tekkinud gaasi- ja elektrihinna erakordsest tõusust.
3. Jaotises 2.5. Taastuvenergia kasutuselevõttu kiirendavad meetmed. Liikmesriigid võivad luua kavad investeeringuteks kõigisse taastuvenergiaallikatesse, sh taastuvallikatest toodetavasse vesinikku, biogaasi ja biometaani, ladustamisse ja taastuvküttesse, sh soojuspumpadesse, kasutades selleks lihtsustatud hankemenetlusi, mida saab kiiresti rakendada, ning lisades piisavad kaitsemeetmed võrdsete tingimuste kaitseks. Selliste kavade alusel võib abi anda kuni 31. detsembrini 2025. Pärast seda kuupäeva kohaldatakse tavalisi riigiabi eeskirju, eeskätt kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste vastavaid sätteid.
4. Jaotises 2.6. Meetmed, mis hõlbustavad tööstusprotsesside süsinikdioksiidiheite vähendamist. Energiavarustuse mitmekesistamise kiirendamiseks võivad liikmesriigid toetada investeeringuid järkjärguliseks fossiilkütustest loobumiseks, eelkõige elektrifitseerimise, energiatõhususe ning teatavatele tingimustele vastava saastevaba ja elektripõhise vesiniku kasutamisele ülemineku kaudu, mis tähendab avaramaid võimalusi toetada tööstuse süsinikdioksiidiheite vähendamist tänu vesinikupõhiste kütuste kasutuselevõtule. Selliste kavade alusel võib abi anda kuni 31. detsembrini 2025. Pärast seda kuupäeva kohaldatakse tavalisi riigiabi eeskirju, eeskätt kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste vastavaid sätteid. 
5. Jaotises 2.8. Meetmed, millega kiirendatakse veelgi investeeringuid kliimaneutraalsele majandusele ülemineku seisukohast olulistesse sektoritesse. Sellised meetmed võimaldavad anda investeerimistoetust strateegiliste seadmete - akude, päikesepaneelide, tuuleturbiinide, soojuspumpade, elektrolüüsiseadmete ning süsinikdioksiidi kogumise, kasutamise ja säilitamise seadmete tootmiseks ning peamiste koostisosade ja vajalike kriitilise tähtsusega toorainete tootmiseks ja ringlussevõtuks. Selliste meetmete alusel võib abi anda kuni 31. detsembrini 2025.