Selleks tuleks kuni 2030. aastani kogu maailmas tuuleenergia tootmisvõimsust igal aastal suurendada vähemalt 329 GW – seda on üle nelja korra rohkem kui praegu kasutusele võetakse (75 GW). Lihtsustatult öeldes vajab EL rohkem tuulikuid ja tuuleparke ja seda kiiresti. See omakorda peaks tähendama Euroopa tuuleenergiatööstuse jaoks kasvu ja positiivset arengut. Euroopa tootjate osakaal ELi tuuleenergiaturul on praegu 85 % ja meretuuleenergia sektoris 94 %. Paraku on viimastel aastatel, eelkõige aastal 2022, kõik Euroopa suurimad tuulikute tootjad teatanud märkimisväärsest tegevuskahjumist, kuigi 2022. aastal ehitati juurde rekordilises mahus (16 GW) tuuleenergiarajatisi.

EK hinnangul võib ELi tuuleenergiaseadmete tootjate äritegevuse raskuste põhjused jagada viide põhikategooriasse.

1. tootmisvõimsuse alakasutus, mis on tingitud ebapiisavast ja ebakindlast nõudlusest tuulikute järele ELis. Praegu ei ole tootjatel piisavat ülevaadet sellest, kui palju kavatsetakse liikmesriikides tuuleenergiat kasutusele võtta, mistõttu on raske tootmist ja investeeringuid kavandada. Lisaks on tuulikuosade transpordiks vaja eriluba, mis on liikmesriigiti erinev. See põhjustab viivitusi nende transportimisel tootmiskohast kavandatud tuuleparkidesse. Alakasutus on suures osas tingitud ka taastuvenergiaprojektidele loa andmise aeglusest ja keerukusest. Tööstusharu hinnangul on kogu ELis loamenetlust läbimas 80 GW tuuleenergia tootmise võimsust, st viis korda rohkem kui kogu eelmisel aastal kasutusele võetud tuulevõimsus. Suurt osa sellest tootmisvõimsusest on aeglase ja ebatõhusa loamenetluse tõttu menetletud juba mitu aastat;

2. on tootjate finantsolukorda raskendanud toorainete kättesaadavuse probleemid, suur inflatsioon ja kaupade kõrged hinnad koos tuuleenergiaseadmete tootjate vähese riskimaandusega sisendite hinna kõikumise vastu. Probleemi süvendasid intressimäärade tõus ja rahastusele juurdepääsu raskused;

3. ei tunnustata taastuvenergia arendamiseks ette nähtud riigihangete korralduses sageli piisavalt Euroopa toodete suhtes kohaldatavaid kõrgeid keskkonna- ja sotsiaalnorme ega võeta arvesse vajadust toimepideva tarneahela järele, kuna need hanked põhinevad üksnes või peamiselt hinnakriteeriumidel. See on nii enamikul võistupakkumistel, kuigi mõned liikmesriigid, näiteks Madalmaad ja Prantsusmaa, on hakanud kasutusele võtma hinnaväliseid kriteeriume. Mõnel meretuuleenergia projekti hankel, näiteks nn hinnalaeta enampakkumise alusel korraldatud hangetel, on tulemuseks käitajate pakutud väga kõrge hind;

4. on suurenenud rahvusvaheliste konkurentide surve ELi tuuleenergiaseadmete tootmise sektorile. Näiteks ELi ja Hiina vaheline kaubandusbilanss tuuleenergiasektoris on olnud negatiivne – aastal 2022 oli puudujääk lausa 462 miljonit eurot. Hiina on oluline tooraine ja osade tarnija ELi ja maailma tootjatele, kuid ta on muutumas ka tugevaks konkurendiks kolmandate riikide turgudel, mis on Euroopa ettevõtjatele olulised. Euroopa ja USA hindadest keskmiselt 20 % madalamate hindade tõttu, mida tööstusharu andmetel mõnikord toetab soodne järelmaks, on Hiina ettevõtjate kohalolek mujal maailmas pidevalt suurenenud;

5. võib Euroopa tootmisvõimsuse kasvu kiirust tuuleenergiaseadmete tootmise sektoris mõjutada oskustöötajate olemasolu. Eelkõige meretuuleenergia alal on raske leida kvalifitseeritud laevakäitajaid ning kraana- ja rasketõstukijuhte. Tööstus vajab rohkem töötajaid, sh insenere ja spetsialiste.

Nende probleemide lahendamiseks, ELi tuuleenergiatööstuse edasiseks arendamiseks ning selle konkurentsivõime tagamiseks tuli EK juba eelmise aasta sügisel välja teatisega „Euroopa tuuleenergia tegevuskava“, kus nähakse ette meetmed, mida tuleks EL tuuleengiatööstuse tugevdamiseks kiiresti ette võtta. Tegevuskavaga toetatakse kaudselt ka teisi puhta energia sektoreid, sh päikeseenergia-tööstust, kuna mitmed kavandatud meetmed on olulised kõigi taastuvate energiaallikate jaoks.

Tegevuskava on üles ehitatud EK, liikmesriikide ja tööstusharu kooskõlastatud tegevuse kuue põhisambana:

1) kiirem kasutuselevõtt parema prognoositavuse ja kiirema loamenetluse kaudu; 2) võistupakkumiste parem korraldus; 3) juurdepääs rahastusele; 4) õiglase rahvusvahelise konkurentsikeskkonna loomine; 5) oskused ning vi) tööstuse kaasamine ja liikmesriikide kohustused.

Lisatud on Euroopa tuuleenergia tegevuskava lühiülevaade: