Eesti Panga president Madis Müller ja asepresident Ülo Kaasik räägivad majanduspoliitika võimalustest ning jagavad keskpanga seisukohti ja soovitusi Eesti majanduse konkurentsivõime parandamise kohta.
Selle aasta keskmisena majandus veidi kahaneb, kuid kasvab järgmisel aastal ligi 2 protsenti ja 2026. aastal 3 protsenti. Hinnakasv jääb sel ja kahel järgmisel aastal vahemikku 3,5 kuni 4 protsenti, sest lühiajaliselt kiirendavad maksutõusud hinnakasvu. Püsivast suurest eelarvepuudujäägist välja tulla on keeruline, kuid keskpanga hinnangul on see oluline, sest korras riigirahandus loob pikaajalisele majanduskasvule parema aluse.
Majanduse konkurentsivõime tõstmise tegevuskava
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo tutvustab majanduse konkurentsivõime tõstmise tegevuskava, mis lähtub Eesti majanduspoliitika kujundamise seitsmest põhimõttest. Tegevuskava on välja töötatud koos ettevõtjate ja erialaliitudega. Põhimõteteks on õiguskindlus ja bürokraatia vähendamine, tööjõu- ja hariduspoliitika, eksport ja äridiplomaatia, investeeringud ja riskijulgus, tootlikkuse suurendamine, ressursid ja taristu ning vastutustundlik majandus.
Kliimaminister Yoko Alender annab ülevaate tuuleenergia vähempakkumiste ettevalmistamise seisust. Eesti vajab juurde uusi elektri tootmisvõimsuseid ja riigi eesmärk on toota 2030. aastast samas mahus taastuvelektrit, kui aastas tarbime.
Seetõttu soovib riik toetada tuuleenergia arendamist optimaalses mahus, et kasvatada energiatootmist nii maal kui merel. Vähempakkumised projektide leidmiseks, mis vajavad kõige vähem toetust ja pakuvad kõige odavama hinnaga elektrit, kuulutatakse välja järgmise aasta kevadel. Tuulepargid peavad valmima maismaal hiljemalt 2029. aasta lõpuks ning merel hiljemalt 2033. aasta lõpuks.
