Järk-järgult on Eesti majandus Mülleri sõnul siiski madalseisust üle saamas. Positiivsete märkide hulka kuulub Eesti eksportivate ettevõtete poolt oodatav piiriüleste tellimuste kasv ning mitmete seni raskustes olnud harude toodangumahu pöördumine kasvule. Samuti on viimase kahe aastaga taastunud Eesti inimeste ostujõud. Tuge annab majandusele ka keskpanga intressimäärade langus – juunist alates on Euroopa Keskpank intressimäärasid kärpinud kahel korral.
"See toetab ettevõtete investeerimisvõimet ja tekitab kodulaenuga majapidamistele eelarves lisaruumi muudeks kulutusteks," ütles Müller. Ta meenutas, et kuna Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenud on valdavalt ujuva intressimääraga, avaldas intressimäärade järsk tõus majandusele kiiresti negatiivset mõju. Nüüd on alust eeldada, et ka intressilangetuste positiivne mõju avaldub Eesti majanduses kiiresti.
Eesti on jõudnud hinnatasemelt Euroopa riikide keskmisele tasemele
Hinnatasemelt on Eesti jõudnud Eesti Panga presidendi sõnul paari viimase aastaga Euroopa riikide keskmisele tasemele. Tarbekaubad, toit ja joogid on meil juba kallimadki, teenuste hinnad aga odavamad. Ettevõtjad sooviksid hindu veelgi tõsta, sest palgakulude jätkunud kasv on kasumid surve alla seadnud.
See ei pruugi aga õnnestuda. Müller viitas statistikale, millest on näha, et hinnataseme tõustes on Eestis järjest enam hakatud kaupu ostma välismaalt, kasutades e-kaubanduse võimalusi. "See viitab sellele, et hindade edasine hoogne tõstmine on ilmselt keeruline," tõdes ta.
Eesti riigi rahandusest rääkides rõhutas Eesti Panga president, et riigi rahandus on vaja saada jätkusuutlikumale rajale. "See on pikemas vaates vältimatult vajalik," toonitas Müller.
Ta möönis, et kulude kokkuhoid aeglustab lühiajalises plaanis majanduskasvu ning maksutõusud kiirendavad hinnatõusu tempot. Eelarve puudujäägis hoidmine senisel kursil oleks aga Mülleri sõnul võrreldav dopingu kasutamisega spordis.
"Lühiajaliselt on muidugi võimalik dopingu abil kiiremini joosta ja suuremaid raskusi tõsta, kuid see tähendab ka vähem tervelt elatud aastaid. Riigi rahanduses peaksime lähtuma pikemast vaatest," ütles Müller.
Ühtlasi on tema sõnul Euroopa kogemuse põhjal näha, et suurema puudujäägi ja seetõttu ka kõrgema võlatasemega riigid ei ole alati tingimata saavutanud jõukamat elujärge. "Olulisem tegur on see, milline on olnud riigi majanduspoliitilise kursi valik ja kui hästi on vajalikel hetkedel suunamuutused läbi mõeldud," võttis Müller kokku.
