Eesti on seadnud eesmärgi viia taastuvenergia osa elektrienergia kogutarbimisest 2020. aastaks 17,6 protsendini. 2018. aastaks seatud vahe-eesmärk oli 16,1 protsenti. Eelmise aasta neljandas kvartalis moodustas taastuvenergia Eesti kogutarbimisest 18,7 protsenti. 2017. aasta samal ajal oli näitaja 18,9 protsenti, teatas Eesti elektrisüsteemi haldur Elering.
Toetust saanud taastuvenergia kogus kasvas eelmisel aastal 9 protsendi võrra 1587 gigavatt-tunnini.
Möödunud aasta taastuvenergia kogutoodangust andsid biomass, biogaas ja jäätmed 62 protsenti. Nendest allikatest toodeti aasta jooksul elektrit 1040 gigavatt-tundi. 2017. aastal oli samadest allikatest toodetud energia kogus 908 gigavatt-tundi.
Tuuleenergia andis 2018. aastal 36 protsenti taastuvenergia kogutoodangust ja tuulejaamad tootsid aastas kokku 590 gigavatt-tundi elektrienergiat. Tuuleenergia kogutoodang kahanes aastaga 12 protsenti. Nii ei täitunud ka eelmisel aastal toetatavale tuulenergiale seatud toetuse piir – 600 gigavatt-tundi kalendriaastas. Toetust saanud tuuleenergia toodang oli 490 gigavatt-tundi ehk saavutati 82 protsenti seatud piirist.
Hüdroenergia toodang oli mullu 19 gigavatt-tundi. Suurimat kasvu näitas 2017. aastaga võrreldes taas päikeseenergia – toodetud elektrienergia maht kasvas ligi kolm korda 13 gigavatt-tunnini ning ka toetussummad suurenesid samas mahus, ulatudes aasta kokkuvõttes enam kui 715 000 euroni. See summa oli küll suurem, kui hüdroenergiale aasta jooksul makstud toetus 540 000 eurot, kuid moodustab kogu väljamakstud toetustest siiski vaid marginaalse osa. Aastaga lisandus üle 700 päikesepaneelidega elektrienergia tootja ja kokku toodab päikeseelektrit üle 1600 tootja.
Tõhusa koostootmise toetust maksti 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga välja sama palju, kokku 3,5 miljonit eurot. Tõhusa koostootmise režiimis toodetud ja toetust saanud elektrienergia kogus jäi 110 gigavatt-tunni piirimaile.
