Sotsiaalkomisjoni algatatud seadus puudutab vabatahtlikku haigushüvitise maksmist tööandja poolt. „Muudatus kaotab ära lapseootel naiste ebaõiglase kohtlemise. Senine kord võimaldas tööandjal säilitada oma haigestunud töötajatele keskmine sissetulek juba teisest haiguspäevast. Aga kui haiguslehele jäi rase töötaja, siis tema jaoks see hüve ei kehtinud,“ selgitas sotsiaaldemokraat Helmen Kütt.
„Kahjuks on lapseootel naised olnud võrreldes teiste sama asutuse töötajatega halvemini koheldud,“ lisas Kütt. Nemad on senini saanud tervisekassalt 70 protsenti töötasust, mis pealegi on arvutatud eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatava tulu alusel. Juhul, kui tööandja maksaks 30 protsendi ulatuses vahe kinni, siis tuleks sellelt tasuda sotsiaalmaksu ja töötaja kaotaks õiguse saada tervisekassalt haigushüvitist.
Nii sotsiaalkomisjonis kui riigikogus valitses antud seadusemuudatuse osas üksmeel. Vastava ettepaneku tegi kevadel õiguskantsler Ülle Madise, kes osutas ka vastuolule põhiseadusega. “Ühtlasi avaldas Madise riigikogu ees lootust, et enne viirushaiguste hooaja algust on lapseootel emade halvem kohtlemine lõpetatud. Nüüd sai see vajalik muudatus ka 56 poolthäälega teoks,“ märkis Kütt.
Haigushüvitise sotsiaalmaksusoodustus laieneb ka rasedatele FIE-dele.
