09.10.2023 Esmaspäev

Tööandjal tekib võimalus maksta haigestunud rasedale töötajale sotsiaalmaksuvabalt haigushüvitist

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tegi 2022. aasta detsembris sotsiaalministeeriumile ja rahandusministeeriumile ettepaneku muuta seadust selliselt, et edaspidi oleks tööandjal võimalik soovi korral maksta sotsiaalmaksuvabalt haigushüvitist ka rasedale töötajale.

Praegu saab hüvitist maksta sotsiaalmaksuvabalt üksnes töötajale, kes ei ole rase.
Praegu saab hüvitist maksta sotsiaalmaksuvabalt üksnes töötajale, kes ei ole rase. Foto: pixabay

Praegu saab hüvitist maksta sotsiaalmaksuvabalt üksnes töötajale, kes ei ole rase. Tänaseks on vastav seadusemuudatus jõudnud riigikogu menetlusse, kirjutab kaubandus-tööstuskoda.

Kehtiv seadus kohtleb töötajaid ebavõrdselt 

Alates 2023. aasta 1. juulist peab tööandja maksma töötajale haigushüvitist neljanda kuni kaheksanda haiguspäeva eest 70 protsenti töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust. Samas on tööandjal lubatud vabatahtlikkuse alusel maksta töötajale hüvitist ka suuremas ulatuses. Seaduse kohaselt on tööandja jaoks sotsiaalmaksuvaba haigushüvitis, mida tööandja maksab töötajale teise kuni kaheksanda haiguspäeva eest töötaja keskmise töötasu ulatuses. 

Rase töötaja saab kehtiva seaduse kohaselt alates teisest haiguspäevast tervisekassast haigushüvitist, mille suurus 70 protsenti eelmise aasta kalendripäeva keskmisest sotsiaalmaksustatud tulust. Kui tööandja maksaks rasedale töötajale vabatahtlikkuse alusel haigushüvitist näiteks 30 protsendi ulatuses, siis peab tööandja kehtiva seaduse kohaselt maksma selle pealt sotsiaalmaksu. Lisaks kaotaks rase töötaja õiguse saada tervisekassast haigushüvitist, sest haigushüvitisega samal ajal ei tohi rase töötaja saada sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. 

Tööandja saab edaspidi maksta ka rasedale töötajale haigushüvitist 

Riigikogu sotsiaalkomisjon algatas septembris sotsiaalmaksuseaduse täiendamise seaduse, mis annab tööandjale võimaluse maksta haigestunud rasedale töötajale sotsiaalmaksuvabalt vabatahtlikku haigushüvitist. Seda saab teha sarnaselt teiste töötajatega teise kuni kaheksanda haiguspäeva eest ning hüvitise suurus ei tohi ületada 30 protsenti raseda töötaja keskmisest töötasust. Kui tööandja otsustab muudatuse jõustumisel maksta rasedale töötajale haigushüvitist, siis edaspidi ei kaota rase töötaja selle tulemusena enam õigust saada haigushüvitist ka tervisekassast.

 Sotsiaalmaksuseaduse muudatus laieneb ka rasedatele FIE-dele, kellel tekib õigus vähendada sotsiaalmaksuga maksustatavat tulemit arvestusliku haigushüvitise võrra. Mahaarvamise suurus on samaväärne rasedate töötajate puhul kehtestatud soodustusega ehk 30 protsenti eelmise aasta eest FIE-na tasutud sotsiaalmaksu alusel arvutatud kalendripäeva keskmisest tulust.

 Muudatus võib jõustuda lähikuudel 

Plaanitav muudatus jõustub üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamise päeva. Muudatuse täpne jõustumise aeg ei ole teada, kuid eeldatavasti jõustub muudatus selle aasta lõpus või 2024. aasta alguses. Hetkel on eelnõu menetlus pooleli riigikogus. 

Koja varasema ettepanekuga saab lähemalt tutvuda siin

Sotsiaalmaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu on leitav siit

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255