Justiitsminister Maris Lauri tutvustas riigikogule esimesel lugemisel eelnõu, millega hakatakse konkurentsiametit osaliselt rahastama monopoolsetelt ettevõtetelt laekunud järelevalvetasudest, mille suurusjärk on 0,02-0,2 protsenti monopoolse teenuse müügitulust.
Justiitsminister Maris Lauri tutvustas riigikogule esimesel lugemisel eelnõu, millega hakatakse konkurentsiametit osaliselt rahastama monopoolsetelt ettevõtetelt laekunud järelevalvetasudest, mille suurusjärk on 0,02-0,2 protsenti monopoolse teenuse müügitulust. „Konkurentsiameti sõltumatus on väga oluline, kuna amet seisab tarbijate huvide eest, et monopolid ei kehtestaks elutähtsate teenuste eest liiga kõrget hinda. Eriti oluliseks muutub see tänasel päeval, kus energiasektori hinnatõus on niigi tugevalt märgatav. Konkurentsiamet reguleerib elektri ja gaasi võrgutasu, samuti ühisveevärgi, kaugkütte, lennujaama- ja sadamatasusid,“ rääkis justiitsminister Maris Lauri. Konkurentsiametile on tulnud viimastel aastatel juurde ka lisaülesandeid nii Baltimaade ja Soome gaasituru kokkupanekul, elektrivõrkude sünkroniseerimisel, rohepöörde alal, uue valdkonnana lisandub põllumajandussaaduste ja toiduturg. Samal ajal lähiriikides nagu Läti ja Leedu on konkurentsiametis suuremad eelarved ja rohkem töötajaid, mis võimaldab seal tarbijate huve paremini kaitsta. „Muudatustega soovime luua olukorra, kus järelevalvetasudest laekuva täiendava rahastamisega on paremini tagatud konkurentsiameti võimekus täita lisanduvaid ülesandeid ning teha järelevalvet. Tasude suurus saab olema kuni 0,2 protsenti müügitulust kaugkütte, elektri, maagaasi, vee ja postisektoris ning 0,02 protsenti lennunduse ja sadamate puhul,“ selgitas justiitsminister. Tasu hõlmab üksnes reguleeritud hindu, näiteks võrgutasusid, mitte vabaturuhindu, näiteks elektri hinda. Sarnane rahastusmudel on kasutusel Eestis finantsinspektsiooni rahastamisel. Samuti kasutab seda enamik Euroopa riikide majandusregulaatoreid. Järelevalvetasu tuleks konkurentsiametile eelnõu jõustumisel maksta üks kord aastas. Kavandatava mudeli kasutuselevõtmisel lisanduks konkurentsiameti eelarvesse täiendavalt 700 000 eurot. Seejuures hoiab see riigieelarvest kokku 900 000 eurot. Kuna järelevalvetasu maksavad hinnakooskõlastust vajavad ettevõtjad, siis kasutatakse lisanduvat raha vaid reguleeritud hindadega turgude järelevalve rahastamiseks. Tavaline konkurentsijärelevalve jääb riigieelarvest rahastatavaks. Seadus on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2022.
Foto: pixabay
„Konkurentsiameti sõltumatus on väga oluline, kuna amet seisab tarbijate huvide eest, et monopolid ei kehtestaks elutähtsate teenuste eest liiga kõrget hinda. Eriti oluliseks muutub see tänasel päeval, kus energiasektori hinnatõus on niigi tugevalt märgatav. Konkurentsiamet reguleerib elektri ja gaasi võrgutasu, samuti ühisveevärgi, kaugkütte, lennujaama- ja sadamatasusid,“ rääkis justiitsminister Maris Lauri.
Konkurentsiametile on tulnud viimastel aastatel juurde ka lisaülesandeid nii Baltimaade ja Soome gaasituru kokkupanekul, elektrivõrkude sünkroniseerimisel, rohepöörde alal, uue valdkonnana lisandub põllumajandussaaduste ja toiduturg. Samal ajal lähiriikides nagu Läti ja Leedu on konkurentsiametis suuremad eelarved ja rohkem töötajaid, mis võimaldab seal tarbijate huve paremini kaitsta.
Muudatustega soovime luua olukorra, kus järelevalvetasudest laekuva täiendava rahastamisega on paremini tagatud konkurentsiameti võimekus täita lisanduvaid ülesandeid ning teha järelevalvet. Tasude suurus saab olema kuni 0,2 protsenti müügitulust kaugkütte, elektri, maagaasi, vee ja postisektoris ning 0,02 protsenti lennunduse ja sadamate puhul,
selgitas justiitsminister.
Tasu hõlmab üksnes reguleeritud hindu, näiteks võrgutasusid, mitte vabaturuhindu, näiteks elektri hinda.
Sarnane rahastusmudel on kasutusel Eestis finantsinspektsiooni rahastamisel. Samuti kasutab seda enamik Euroopa riikide majandusregulaatoreid. Järelevalvetasu tuleks konkurentsiametile eelnõu jõustumisel maksta üks kord aastas.
Kavandatava mudeli kasutuselevõtmisel lisanduks konkurentsiameti eelarvesse täiendavalt 700 000 eurot. Seejuures hoiab see riigieelarvest kokku 900 000 eurot. Kuna järelevalvetasu maksavad hinnakooskõlastust vajavad ettevõtjad, siis kasutatakse lisanduvat raha vaid reguleeritud hindadega turgude järelevalve rahastamiseks. Tavaline konkurentsijärelevalve jääb riigieelarvest rahastatavaks.
Seadus on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2022.
