„Konkurentsiamet kaitseb tarbijate huve sellega, et monopoolses seisus ettevõtted ei saaks kehtestada tarbijatele elutähtsate teenuste nagu näiteks elektri, vee, maagaasi ja kaugkütte eest liiga kõrgeid hindu. Samuti teostab konkurentsiamet järelevalvet raudtee-, posti-, lennundusettevõtete ning sadamate üle. Seega on väga oluline, et tagatud oleks konkurentsiameti sõltumatus,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.
Viimastel aastatel on konkurentsiametile lisandunud mitmeid Euroopa Liidu tasandi ülesandeid ning neid on lähiajal veelgi juurde tulemas. „Näiteks korraldab amet EL-i ülese elektri- ja gaasituru funktsioneerimist. Lisaks koordineerib amet koos välismaiste sõsarasutustega mitmeid EL-i üleseid taristuprojekte, nagu elektrisüsteemi sünkroniseerimine ja Eesti–Soome gaasiühendus,“ selgitas minister. „Võrreldes teiste Balti riikidega on Eesti konkurentsiamet alarahastatud ning sellel on vähem töötajaid, mis ei võimalda oma tööülesandeid nii tõhusalt täita ja seeläbi ka tarbijate huve kaitsta.“
Eelnõuga plaanitakse muuta konkurentsiameti rahastamist nii, et osa selle eelarvest laekuks järelevalvetasudest, mida võetakse reguleeritavate hindadega monopoolsetelt ettevõtetelt. Järelevalvetasu maksaksid elektri- ja gaasivõrgu ettevõtjad, kaugküttesektoris võrguettevõtjad ja soojuse tootjad. Analoogselt toimuks arvestus ka veesektoris. Samuti maksaks järelevalvetasu universaalse postiteenuse osutaja, raudtee infrastruktuuriettevõtjad ning lennujaamade ja sadamate haldajad. Järelevalvetasude suurus on 0,02-0,2% reguleeritud ettevõtja käibest.
Järelevalvetasu lülitatakse lõpptarbijatele osutatavate teenuste hinda. Tasumäärad sätestatakse seaduses ja nende üle ei saa kaubelda. Konkurentsiamet arvutas hinnangulise teenuste kallinemise mõju 3-liikmelisele leibkonnale, kes elab 3-toalises korteris ning tarbib vett, elektrit ja kaugkütet. Sõltuvalt teenustest suurenevad leibkonna kulud 14,2–33,3 senti kuus, mis moodustab tema senistest kuludest 0,17–0,26%. Kui eelnevalt märgitud kolmetoalises korteris elab üheliikmeline leibkond, siis kulud suurenevad 11,7–25,0 senti kuus.
Eelnõu eesmärk on täiendava rahastamisega tagada paremini konkurentsiameti võimekus täita lisanduvaid ülesandeid ning tõhustada järelevalvet. Seeläbi on monopoolsete ettevõtjate teenuste hindasid võimalik efektiivsemalt reguleerida ja nii võimaldada tarbijatel saada põhjendatud hinnaga kvaliteetset teenust. Samuti tagatakse muudatustega kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamine tarbijale vähemkoormaval moel.
Sarnane rahastusmudel on kasutusel Eestis finantsinspektsiooni rahastamisel. Samuti kasutab seda enamik Euroopa riikide majandusregulaatoreid,
rõhutas Lauri.
Kavandatava mudeli kasutuselevõtmisel lisanduks konkurentsiameti eelarvesse täiendavalt 700 000 eurot. Seejuures hoiab see riigieelarvest kokku 900 000 eurot. Kuna järelevalvetasu maksavad hinnakooskõlastust vajavad ettevõtjad, siis kasutatakse lisanduvat raha vaid reguleeritud hindadega turgude järelevalve rahastamiseks. Tavaline konkurentsijärelevalve jääb riigieelarvest rahastatavaks.
