Pöördumises toob koda välja, et ettevõtjad on tugevalt vastu eelnõus sätestatud järelevalvetasu kehtestamisele, sest ettevõtjad ei peaks otseselt rahastama riigiasutuste tegevusi.

Aina rohkem on pead tõstmas trend, kus riik soovib tuumikülesannete täitmist, sealhulgas ka järelevalve teostamist jätta erasektorile või kohustada erasektorit selle eest täiendavalt maksma. Ka antud juhul on tekkinud riigil soov koguda ettevõtetelt täiendavat tasu oma tuumikülesannete täitmise eest.  Meil on küll teatavad erisused, kus järelevalvet ei rahastata riigieelarvest näiteks seoses finantssektori järelevalve ning toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalvega, kuid see ei tähenda, et peaksime selliseid erinevusi pidevalt juurde looma,

ütles Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

Ta rõhutas, et riik peaks jätkuvalt rahastama riigi tuumikfunktsioone, sh järelevalve teostamist riigieelarvest, sest selline järelevalve on üldreeglina laiema avalikkuse huvides.

Paltsi sõnul on uue tasu kehtestamine praeguses olukorras, kus jätkuvalt on käsil tervisekriis ning turul on tavaolukorrast kõrgemad energiahinnad ebamõistlik ning see kahjustab ka ettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Palts toob välja, et kuigi eelnõuga kehtestatav järelevalvetasu ei ole maksukorralduse seaduse tähenduses maks, on sisuliselt siiski sellega tegu. Eelnõu on tema sõnul seetõttu ka sisulises vastuolus Eesti Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna valitsuse moodustamise kokkuleppega ja valitsusliidu koostöölepinguga, kus on kirjas, et tulenevalt koroonaviiruse pandeemiast tekkinud ebakindlusest ja heitlikust olukorrast globaalses majanduses, ei vii valitsus sisse uusi makse ja tagab stabiilse maksukeskkonna.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on järelevalvetasu kehtestamine vajalik, sest riigieelarvest konkurentsiametile eraldatav summa ei võimalda konkurentsiametil täita õigusaktidest tulenevaid ülesandeid ning tulevikus lisanduvaid ülesandeid.

Kaubanduskoja hinnangul on sellele probleemile aga teisi lahendusi kui järelevalvetasu kehtestamine, sealhulgas ka konkurentsiameti ülesannete mahu vähendamine. Samuti ei leidunud koja hinnangul seletuskirjas ühtegi sisulist põhjendust, miks tuleb konkurentsiameti võimekust tõsta järelevalvetasu kehtestamisega ja miks ei ole võimalik sama eesmärki täita riigieelarve kaudu.

Kaubanduskoda tegi riigikogu majanduskomisjonile ettepaneku jätta eelnõu seadusena vastu võtmata ning rahastada ka edaspidi konkurentsiametit täies ulatuses riigieelarvest.