Ideed puudutavad reklaami mõistet ja üldiseid põhimõtteid, aga ka alkoholi, finantsteenuste ja muude valdkondade reklaame. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda saatis ministeeriumile oma seisukohad 15 idee kohta.
Ministeeriumile saadetud kirjas rõhutas koda, et reklaamiseaduse muutmine on vajalik, et suurendada kehtivate reklaamiseaduse mõistete, üldiste põhimõtete ja konkreetsete piirangute õigusselgust ja seeläbi lihtsustada ettevõtjate jaoks nõuete täitmist ning muuta järelevalveasutuste tööd tõhusamaks. Reklaamiseaduse muutmine on vajalik ka seetõttu, et see võtaks arvesse reklaami levitamise viise uutes kanalistes. Samas tuleb muudatuste tegemisel vältida ülereguleerimist.
Reklaamipiirangud peavad olema kanalineutraalsed
Reklaamiseaduse muutmine on mõistlik, sest aja jooksul on lisandunud uusi reklaamikanaleid, kuid reklaamiseadus ei ole nende muudatustega kaasas käinud. Üha rohkem kasutatakse kanaleid, kus reklaami saab kõigile ja sõltumata kellaajast näidata, näiteks erinevad sotsiaalmeediakanalid ja järelevaatamise teenused.
Seetõttu tuleb üle vaadata praegused reklaamipiirangud, mis kehtivad üksnes teatud kanalite või kellaaegade osas. Koja esimene eelistus on kehtestada reklaamiseaduses kanalineutraalsed piirangud. See tähendab, et piirangud tuleks sõnastada eesmärgi kaudu, mitte konkreetsete kanalite lõikes. Näiteks kui finantsteenuste reklaami piirangute eesmärk on vähendada emotsiooni ajendil tehtud laenuvõtmise otsuseid, siis peaksid piirangud toetama selle eesmärgi saavutamist, mitte tooma välja, kus kanalis võib reklaami näidata või kus mitte.
Mõjuisikute regulatsioon tuleb muuta selgemaks
Koda toetab ministeeriumi ideed tuua reklaamiseaduses võimalikult selgelt välja, kas ja mis juhul kohaldub reklaamiseadus mõjuisikutele. Seega seadus peab selgelt ütlema, keda loetakse mõjuisikuks ning millised on mõjuisikute kohustused ja vastutus reklaamivaldkonnas.
Alkoholi reklaami piiranguid tuleb täpsustada
Kaubandus-tööstuskoda toetab reklaamiseaduse muutmist selliselt, et alkoholi reklaami piirangud kehtivad nii konkreetsele alkohoolsele tootele kui ka üldisemalt alkoholi toidugrupile. Samas peab koda mõistlikuks, et alkoholivabale toodetele ei hakkaks kehtima alkoholi reklaami piirangud. Kuna alkoholivaba toote reklaami peamine eesmärk on mõjutada tarbijate hoiakuid ja valikuid, et tarbijad eelistaksid alkoholivabasid tooteid alkoholi toodetele, siis töötab piirangute kehtestamine alkoholivabadele toodetele sellele eesmärgile vastu.
Koda tegi ka mitmeid ettepanekuid muuta alkoholi reklaami piiranguid selgemaks, et nii ettevõtted kui ka järelevalveasutused saaksid piirangutest ühtemoodi aru. Näiteks tuleks seadusest välja jätta nõue, et alkoholi reklaam peab olema neutraalne, sest selline tingimus on vastuolus reklaami olemusega. Samuti soovitas koda seadusesse mitte lisada uusi nõudeid, mis suurendavad ebaselgust. Näiteks kui kehtestada piirangud reklaamile, mis mõjuvad alkoholi reklaamina, siis tekib kohe ebaselgus, millisele reklaamile kehtivad alkoholi reklaami piirangud ja millisele mitte.
Eneseregulatsioon on hea, aga see ei asenda selget seadust ja riiklikku järelevalvet
Kehtivas reklaamiseaduses on palju segaseid sätteid, mitmed sätted ei arvesta turumuutustega, napib järelevalve ressurssi ning järelevalve on ebatõhus. Nende probleemide ühe võimaliku lahendusena on ministeerium välja pakkunud turuosaliste eneseregulatsiooni.
Sellise lahenduse korral võiksid reklaamiseadusesse jääda üksnes üldpõhimõtted, teatud toodete ja kaupade reklaamimise keelud ning sätted, mis on kohustuslikud tulenevalt EL direktiividest. Nende nõuete üle teeks järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Samas turuosalised teeksid eneseregulatsiooni, mis on oluliselt detailsem kui seadus, ja kontrolliksid, et eneseregulatsiooniga liitunud ettevõtted seda ka järgivad.
Koda suhtub positiivselt valdkondadeülese reklaamivaldkonna eneseregulatsiooni loomisse. Samas ei tasu loota, et üksnes eneseregulatsioon lahendab kõik reklaamiseaduse kitsaskohad ning muudab järelevalve automaatselt tõhusaks. Eneseregulatsioon saab täpsustada seadust ja kehtestada vajadusel seadusest rangemad nõuded, kuid endiselt on vajalik, et reklaamiseadus oleks võimalikult selge ning toimiks ka tõhus riiklik järelevalve.
Eelnõu valmib 2024. aasta lõpus
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium analüüsib erinevate osapoolte mõtteid, viib läbi täiendavaid uuringuid ning koostab seejärel reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Praeguse ajakava kohaselt valmib eelnõu 2024. aasta lõpus ja muudatuste jõustumine on planeeritud 2025. aasta lõppu.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi reklaamiseaduse muutmise ideedega saad lähemalt tutvuda siin.
