Eelnõu palutakse seejuures kooskõlastada või selle kohta märkused esitada esmaspäeval, 25. septembril kella 12.00-ks. "Eelnõu kiireloomulisuse tõttu palume justiitsministeeriumil käesoleva kooskõlastuse raames võimaluse korral teostada korraga nii eelnõu sisuline analüüs kui ka selle normitehniline kontroll," kirjutab Võrklaev ministeeriumitele saadetud kirjas.
Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse eelnõuga lisatakse kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusesse säte, mille kohaselt on eelnõus nimetatud kõrgemate riigiteenijate palga kasv ajutiselt kuni 31. märtsini 2028. aastal pool ülejäänud kõrgemate riigiteenijate palga kasvust. Ehk kui 2024. aastal prognoositakse kehtivas kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses riigiteenijate palgatõusuks 11 protsenti, siis eelnõus nimetatud isikutel on eelnõu seadusena jõustumisel palgakasv 5,5 protsenti, selgub eelnõu seletuskirjast.
Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus sätestab kõrgemateks riigiteenijateks loetud ametnike kõrgeima palgamäära, mis on 5200 eurot. Seda palgamäära indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks kõrgeima palgamäära indeksiga, mille avaldab rahandusministeerium. Kiire inflatsiooni ja palgakasvu tõttu on kõrgemate riigiteenistujate palgad kasvanud sel aastal ja prognoosi kohaselt ka järgmisel aastal oluliselt kiiremini kui varem. 2022. aastal oli palgakasv 7,9 protsenti, 2023. aastal 13,9 protsenti ja prognoositav palgakasv 2024. aastal 11 protsenti.
Vastavalt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusele tõusevad riigiteenijate palgad prognoosi kohaselt 2024. aastal 11 protsenti, 2025. aastal 6,9 protsenti, 2026. aastal 5,6 protsenti ning 2027. aastal 4,5 protsenti. Riigieelarvega seotud raske olukorra leevendamiseks on valitsus kokku leppinud, et avaliku sektori palgafond külmutatakse neljaks aastaks. Lisaks on otsustatud piirata ka osade kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses nimetatud riigiteenijate palga kasvu.
Eelnõuga ei muudeta riigikogu liikmetele, presidendile, riigikohtu esimehele, riigikontrolörile, õiguskantslerile ning Eesti Panga nõukogu esimehele ja liikmele makstavat ametipalka ega selle indekseerimise korda.
2028. aastal, kui taastub seni kehtinud indekseerimise metoodika, tõuseb neil kõrgematel riigiteenijatel, kelle palgale rakendatakse eelnõukohast madalamat indeksit, prognoosi kohaselt palk indekseerimise tulemusena 17 protsenti.
Seadus jõustub 2024. aasta 15. märtsil.
