Põhipuhkuse nõue ei aegu, kui tööandja ei võimalda puhkust kasutada
Kui kehtiva töölepingu seaduse kohaselt aegub 2024. aasta põhipuhkus 2026. aasta 1. jaanuaril, siis eelnõu kohaselt ei aegu puhkus selle tähtaja jooksul, kui tööandja ei võimaldanud töötajal puhkust kasutada. Plaanitav muudatus tuleneb hiljutisest Euroopa Kohtu otsusest C-120/21.
Liidud toovad pöördumises välja, et eelnõus olev sõnastus tekitab töösuhetes ebaselgust ning toob kaasa ebamõistlikku halduskoormust nii tõlgendamisel kui ka praktikas tõendamisel. Nimelt tekib küsimus, mida peetakse silmas puhkuse mittevõimaldamise all ning kuidas peab tööandja tõendama, et ta võimaldas töötajal puhkust kasutada.
Liidud pakkusid välja alternatiivse sõnastuse, mille kohaselt peab tööandja tagama töötajale igal kalendriaastal põhipuhkuse väljavõtmise võimaluse ning tööandja peab kasutamata ja aeguvast põhipuhkusest teavitama töötajat vähemalt üks kuu enne kalendriaasta lõppemist, et töötajal oleks võimalik puhkust poolte kokkuleppel töötajale sobival ajal kasutada. Selline lahendus pakuks suuremat selgust ning oleks kooskõlas ka Euroopa Kohtu otsusega.
Põhipuhkuse nõude aegumine peatub ajutise töövõimetuse ajaks
Eelnõus sisaldub ka muudatus, mille kohaselt pikeneb põhipuhkuse aegumisperiood töötaja ajutise töövõimetuse perioodi võrra. Muudatust põhjendatakse vajadusega viia töölepingu seadus vastavusse Euroopa Kohtu otsusega liidetud kaasustes C‑518/20 ja C‑727/2038.
Liitude hinnangul läheb plaanitav muudatus kaugemale tõlgendusest, mille andis Euroopa Kohus. Nimelt tuleneb Euroopa Kohtu otsusest, et aegumine peab peatuma üksnes juhul, kui töötaja on kuni aegumistähtaja lõpuni ajutiselt töövõimetu ja tal ei ole seetõttu võimalik oma põhipuhkust kasutada.
Näiteks kui töötajal jäi 2023. aasta eest kasutamata 14 puhkepäeva, tööandja tuletab töötajale meelde, et töötaja kasutaks puhkepäevad ära enne nende aegumist ning töötaja plaanib need kasutada 2024. aasta septembris, kuid jääb 2024. aasta septembris haiguslehele, mis kehtib kuni 2025. aasta jaanuarini, siis sellisel juhul ei ole Euroopa Kohtu otsusest lähtuvalt töötaja 2023. aasta põhipuhkus aegunud haiguslehe lõppemisel, vaid ta saab seda kasutada ka 2025. aastal selle aja jooksul, mis ta oli eelnevalt haiguslehel. Samas Euroopa Kohtu otsuse kohaselt ei peaks aegumise tähtaeg pikeneb olukorras, kus töötaja oli näiteks 2023. aastal 10 päeva haiguslehel.
Eelnõus sisalduv lahendus koormab ebamõistlikult tööandjaid, kes peavad tegema iga töötaja jaoks, kes on aasta jooksul kasvõi ühe päeva haiguslehel, eraldi arvestuse selle kohta, millal aegub nende konkreetse aasta põhipuhkus.
Liidud tegid ettepaneku muuta sätte sõnastust selliselt, et aegumine peatub ajaks, kui töötaja on ajutiselt töövõimetu üksnes siis, kui ajutise töövõimetuse tõttu ei ole töötajal võimalik kasutamata jäänud põhipuhkust ära kasutada aegumistähtaja jooksul. Teise alternatiivina pakkusid liidud välja puhkuse aegumise tähtaja pikendamist.
Hetkel ei ole teada, millises ulatuses võtavad ministeeriumid arvesse liitude ettepanekuid. Töölepingu seaduse muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 2025. aasta 1. juulil. Plaanitavate muudatustega saad lähemalt tutvuda siin.
