"Liikluskindlustus on oluline osa sotsiaalsest turvavõrgust, mis kaitseb nii neid, kes on liiklusõnnetuses kannatanud, kui ka neid, kes õnnetuse põhjustamises süüdi on jäänud," ütles rahandusminister Mart Võrklaev pressiesindaja teatel. "Liikluskindlustus ei hoia õnnetusi ära, küll aitab leevendada selle majanduslikke tagajärgi. Seega on riigi jaoks oluline tagada, et sõidukid oleksid kindlustatud ja pakutav kaitse piisav."
Minister lisas, et EL-i ülene liikluskindlustuse süsteem on selle kehtestamisest saadik üldiselt hästi toiminud ja muudatustega lahendatakse ära mõned seni ilmnenud kitsaskohad.
Muudatuste tulemusel luuakse igas liikmesriigis eraldi garantiifond liikluskindlustuse kahjude hüvitamiseks juhtudel kui kahju hüvitamiseks kohustatud kindlustusselts on muutunud maksejõuetuks. Eestis saab selleks Eesti Liikluskindlustuse Fond, kes kogub maksejõuetuse katteks vahendeid seltsidelt.
Tõusevad maksimaalselt hüvitatavate kindlustussummade piirmäärad: asjakahju korral 1,2 miljonilt 1,3 miljonile eurole ja isikukahju korral 5,6 miljonilt 6,45 miljonile eurole. Nii suureks kujunevad liiklusõnnetuste kahjud väga harva. Eestis on keskmiseks asjakahjuks praegu ca 2000 eurot ja isikukahju 4000 euro kandis. Aga arvestama peab, et liikluskindlustus katab ka Eesti sõidukitega põhjustatud kahjud välismaal.
Muudatuste vastuvõtmisel laieneb liikluskindlustuse kohaldumisala ja sellega on hõlmatud pea kõik transpordivahendina kasutatavad sõidukid. Näiteks ka osa elektritõukeratastest, sest direktiivi järgi peab kindlustus hõlmama kõiki maismaa mootorsõidukeid, mille kiirus ulatub üle 25 kilomeetri tunnis või üle 14 kilomeetri tunnis, kui sõiduk kaalub üle 25 kilo. Välja jäävad motospordiüritustel eraldi kindlustusega kaetud sõidukid, aga samuti näiteks ka ratastoolsõidukid või muruniidukid.
Tehniliste muudatustena sätestatakse ühtne EL-i ülene vorm kahjuajaloo tõendamiseks, mis võib olla vajalik juhtudel kui inimene vahetab kindlustusseltsi või elukohariiki ja tahab tõendada oma senist kahjuajalugu. Eestis on selliseid kinnitusi andnud välja Eesti Liikluskindlustuse Fond ja nii saab see olema ka tulevikus. Eelnõuga tagatakse ka valmisolek edaspidi tehnoloogiliste võimaluste avanemise korral hakata nt piiridel automaatseadmete abil kontrollima liikluskindlustuse olemasolu.
Eelnõu on põhiosas plaanitud jõustuma üldises korras.
