Varasemalt pidi kannatanu pöörduma kindlasti ja ainult süüdlase kindlustusseltsi poole. Kannatanu võib oma kindlustusseltsilt kahju hüvitamist nõuda juhul, kui kahjustada sai sõiduk või muu vara, mitte pole tegemist isikukahjuga. Samuti ei tohi kahju suurus eeldatavalt ületada 10 000 eurot, kindlustusjuhtumi asjaolud peavad olema selged ning nõue tuleb esitada 30 päeva jooksul liiklusõnnetuse toimumisest arvates. Muudel juhtudel tuleb hüvitise saamiseks pöörduda õnnetuse süüdlase kindlustusseltsi poole.
Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus, millega kindlustusvõtja ei kindlusta mitte oma sõidukit, vaid potentsiaalset kahju, mida ta võib põhjustada teistele liiklejatele. Liikluskindlustuspoliis ei kata mitte liikleja enda, vaid teise õnnetuses kannatada saanud sõiduki taastamiskulud, samuti õnnetuses osalenud jalakäija isiku- või varakahju. Teatud juhtudel hüvitatakse vaatamata sõidukijuhi vastutusele ka tema enda ravikulud.
Kindlustamiseks ei pea olema kindlustatava sõiduki omanik
Liikluskindlustuse saab nüüd sõlmida ka isik, kes ei ole kantud sõiduki registreerimistunnistusele ehk liikluskindlustuse saab osta igaüks, kellel on kindlustushuvi.
Liikluskindlustuseta tohib sõiduk olla vaid aasta
1. oktoobrist tohib sõiduk, mida liikluses ei kasutata, olla liikluskindlustuseta aasta senise kahe aasta asemel. Kindlustamata sõidukiga ei tohi liikluses osaleda. Kui sõidukit ei kasutata pikema aja jooksul kui aasta, tuleks sellise sõiduki registrikanne liiklusregistris peatada näiteks läbi maanteeameti e-teeninduse. Vastavalt liikluskindlustuse seadusele peavad kõik liiklusregistris olevad sõidukid olema kindlustatud.
Aasta möödudes rakendub kindlustamata sõidukile sundkindlustus
Kui isik, kes on sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud, aasta jooksul liikluskindlustuse lepingut ei sõlmi, rakendub tema sõidukile sundkindlustus. See tähendab, et liikluskindlustuse fondi poolt esitatud makseteatise alusel tuleb maksta ära kindlustusmakse. Kui seda tähtaja jooksul ei tehta, on liikluskindlustuse fondil õigus anda nõue sundtäitmiseks kohtutäiturile.
Kui isik põhjustab sundkindlustuse kehtimise ajal liiklusõnnetuse, siis jääb tekkinud kahjusummast tema kanda 640-eurone omavastutuse summa. Sundkindlustuse saab igal ajal lõpetada – selleks tuleb kas osta liikluskindlustuse poliis või sõiduk ajutiselt või alaliselt liiklusregistrist kustutada.
Sundkindlustus ei rakendu vanasõidukitele ja võistlusautodele ega sõidukitele, mille andmed on liiklusregistrist kustutatud.
Leping sõlmimitakse kindlaks tähtajaks
Leping sõlmitakse edaspidi kindla tähtajaga ning selle kohta väljastatakse poliis ehk dokument, mis tõendab lepingu sõlmimist. Soovi korral võib sõlmida automaatselt pikeneva lepingu. Ära kaob tähtajatu leping. Kuna leping sõlmitakse edaspidi kindla tähtajaga, siis lepingu ülesütlemine või lepingust taganemine on lubatud üksnes liikluskindlustuse seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud juhtudel. Erakorraliselt võib lepingu üles öelda mõjuval põhjusel, kui näiteks liising lõpeb või sõidukit ei saa tehnilistel põhjustel kauem kui üks kuu kasutada.
Kindlustusseltsid peavad eelistama taastusremonti
Kui sõiduk saab liiklusõnnetuses kannatada, peavad kindlustusseltsid edaspidi kahju rahalise hüvitamise asemel eelistama reeglina kindlasti taastusremonti. Kannatanu valib sõiduki remondi teostaja ning kindlustusselts peab vajadusel kannatanut taastusremondi korraldamisel abistama. Kindlustushüvitise maksmine rahas on lubatud vaid mõjuval põhjusel, eelkõige siis, kui sõidukit ei ole võimalik või mõistlik taastada, samuti poolte kokkuleppel. Sõiduki võimalik väärtuse vähenemine hüvitatakse üksnes raskete kahjustuste ja sõiduki taastamise korral .
Hüvitiste piirmäärad tõusevad
Alates 1. oktoobrist on kahju hüvitamise maksimaalne määr ühe kindlustusjuhtumi kohta, sõltumata kannatanute arvust, sõiduki hävimise või kahjustamise korral 1,2 miljonit eurot ning surma põhjustamise, tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral 5,6 miljonit eurot. Varem olid piirmäärad vastavalt 1 ja 5 miljonit eurot.
Kehtivad mõned uued tagasinõuete alused
Võrreldes varasemaga kehtivad 1. oktoobrist mõned uued tagasinõuete alused, mille alusel on kindlustusseltsil võimalik hüvitatud kahju hiljem süüdlaselt välja nõuda.
Liiklusõnnetuse põhjustajalt võib nüüdsest kahju hiljem tagasi nõuda näiteks muuhulgas siis, kui süüdlane ületas lubatud sõidukiirust 41 kilomeetrit tunnis või rohkem ning ka juhul, kui avarii tehti politsei eest põgenedes. Tagasinõue võidakse esitada ka kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi tööandja vastu, kui liiklusõnnetuse põhjuseks on töö- ja puhkeaja nõuete rikkumine sõidukijuhi poolt.
