Eelnõu väljatöötamise kava kohaselt kehtestatakse kantslerite ja asekantslerite maksimaalseks ametiaja pikkuseks kahekordne ametiaeg ning muudetakse osakonnajuhatajate lepingud tähtajaliseks.
Päästeamet leiab, et muudatuse rakendamine vajab täiendavat analüüsi ja vajalike kompensatsiooni meetmete või soodustingimuste väljatöötamist, mis vastaksid seatavale piirangule.
Sisuliselt on põhjendamatu vabastada väga head juhti vaid tähtaja saabumise tõttu, kelle arendamisse asutus on panustanud ja kellega tööandja soovib teenistussuhet jätkata,
märkis päästeameti peadirektor Margo Klaos.
„Keskastmejuhtide tähtajalisuse kehtestamisega kaasneb ebakindlus juhile ja eeldatavalt suurenevad värbamisraskused kompetentsete juhtide leidmiseks eelkõige spetsiifilisi teadmisi nõudvates valdkondades.”
Päästeameti juht lisas, et uus juht vajab sisseelamisaega, mis suures asutuses on aeganõudev. „Juht õpib oma meeskonnaliikmeid tundma töö käigus, mis võtab omakorda aega ja paremate töötulemuste saavutamiseks oskab arvestada nende tugevuste ja nõrkustega,” nentis Klaos. Lisaks peab tähtaja möödudes asutus hakkama otsima uut juhti ka juhul, kui juhi tulemused ja areng on hinnatud väga heaks. „Samuti avaldab juhtide sage põhjendamatu vahetus mõju töökultuurile, meeskonnale ja tulemustele,” leidis päästeameti juht.
Päästeameti hinnangul vajab tähtajalise ametiaja kehtestamine kompenseerivaid meetmeid või muid soodustingimusi, et säilitada avaliku teenistuse keskastmejuhtide teenistus- või töökohtade atraktiivsus ja piisav kindlus teenistujatele.
Päästeamet juhtis siseministeeriumi tähelepanu, et 2022. aasta 1. juulist seati päästeteenistuse seaduse muudatustega viieaastane tähtaeg päästekeskuse juhile ilma sisulise aruteluta.
