Samuti ühtlustatakse ametniku ja töötaja teenistustingimusi, mis toob muudatusi värbamisse, asendamisse, töö- ja palgakorraldusse.

Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsleri Kaur Kajaki sõnul on hetkel kehtiv seadus kümme aastat vana ja vajab uuendamist. „Paljuski tuleneb muutmisvajadus valdkondlikust praktikast,näiteks on hakanud hägustuma töötaja ja ametniku roll ning puudub vajadus nende seniseks rangeks eristamiseks,“ märkis ta.

„Samuti on erinevad kriisid muutnud tänast asutuste toimivust ja aina enam on vaja valmis olla ootamatusteks. Riik mõtleb siin kaasa ning osa ettepanekuid tulevad ka valitsuse programmist, näiteks juhtimistasandi muudatused, et parendada süsteemi selle kõige vastutusrikkamas osas,“ rääkis asekantsler.

Tema sõnul on üks selline ettepanek keskastmejuhtidele ehk osakonnajuhatajatele tähtajalise ametiaja kehtestamine viieks aastaks, mille eesmärk on suurendada juhtide liikumist, soodustada uusi arengu- ja karjäärivõimalusi ning järelkasvu. „Viis aastat võiks olla piisav aeg, et võetud eesmärke realiseerida ning anda siis ruumi taas uuele, et nn üks vaade ei jääks liialt kaua osakonna käekäiku mõjutama,“ selgitas Kajak.

Niisamuti on kavas tippjuhtidele ette näha mitte üle kahe ametiaja, et oleks tagatud värske pilk ja asutuse sõltumatus.

Seaduse uuendamine peaks lõppeesmärgina suurendama võrdset kohtlemist ametnike ja töötajate vahel, muutma töösuhted paindlikumaks, tooma teenistujatele rohkem õigusselgust ja vähendama asutusesisest bürokraatiat. Eelkõige on sihiks tõhustada riigi ressursside otstarbekat ja läbipaistvat kasutamist ning muutunud oludes avaliku teenistuse töökorraldust vajadustele vastavaks kohandada. Eesti inimeste heaolu sõltub eelkõige sellest, kui kiiresti suudab riik uute tingimustega kohaneda ja kriisideks valmis olla.

Kooskõlastusringile saadetud ettepanekutele oodatakse ametkondlikku tagasisidet märtsikuu lõpuks, misjärel liiguvad need valitsusele kinnitamiseks. Muudatused on planeeritud jõustuma 1. juulil 2025.

Peamised muudatusettepanekud:

• Muuta keskastmejuhtide (osakonna ja talituse juhatajad) teenistussuhe tähtajaliseks (5 a), soodustamaks liikumist ja vabastamaks ametikohti uute ideede ning vajadusel ka teistsuguste teadmiste või oskustega inimestele.
• Kehtestada tippjuhtide (riigisekretär, ministeeriumi kantsler, asekantsler, Riigikantselei direktor, valitsusasutuse juht) töösuhte pikkuseks maksimaalselt kahekordne ametiaeg, et vältida asutuse poliitilist või majanduslikku mõjutamist.
• Võimaldada leida tippjuhile ajutine asendaja sisekonkursiga kui ta suundub emapuhkusele, isapuhkusele, lapsendajapuhkusele või vanemapuhkusele (kuni 6 kuuks). Hetkel saab kohta katta vaid avaliku konkursi korras.
• Korraldada avalik konkurss ka töötaja värbamisel. Avaliku teenistuse töökohad peavad olema kättesaadavad kõigile. Praegu kehtib konkursi nõue vaid ametnike tööle võtmisel.
• Ühtlustada avaliku teenistuse palgakorraldust, et muuta süsteem ühetaolisemaks ja läbipaistvamaks. Lisaks ametnike palkadele avalikustada ka riigi ja omavalitsuse töötajate palgad avaliku teenistuse kesksel veebilehel hiljemalt 1. mail.
• Nagu kõigil töötajatel Eestis, siduda ka ametnike palk riiklikult kehtestatud miinimumtasuga. Era- ega avalikus sektoris ei saa edaspidi maksta kellelegi miinimumpalgast madalamat tasu.
• Panna paika muutuvpalga piirid ka asutuse töötajale. Edaspidi ei saa maksta töötajale sellist lisatasu või toetust, mille maksmine ei tulene seadusest.
• Lisada seadusesse võimalus maksta nii töötajale kui ametnikule erandolukorras muutuvpalgana tavapärase 20% asemel kuni 30% palgast. Võimalust saab kasutada erandjuhul täiendavate tööülesannete tasustamise eest ja eelarvevahendite olemasolul. Viimaste aastate kriisid on näidanud, et eriolukordadele vastupidavaks ja tõhusaks reageerimiseks on vaja ametnike lisapanust.
• Et paremini reageerida kriisile või eriorukorrale, võimaldada lisaks ametnikele viia tähtajaliselt teisele ameti- või töökohale üle ka töötajaid. Nii suureneb isikute ring, kes vajadusel operatiivselt teenistuskohtade vahel liikuda saavad.
• Hüvitada teenistuses viga saanud ametnikule lisaks ravikuludele ka muud seotud kulud. Süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise, ohu tõrjumise või ründes viga saanu ravi katab küll riik, ent kui ta ei suuda kanda sõidu- ega majutuskulusid, ei ole võimalikravi saada.
• Sarnaselt töötajatele eelistada ka ametnikele ületunnitöö hüvitamist vaba aja andmisega samas mahus. Meede täidab eelkõige tervisekaitse eesmärki. Tööaja piirangud on kehtestatud töö tegija tervise ja ohutuse kaitseks, piisav puhkeaeg on vajalik töövõime säilitamiseks.
• Lihtsustada arengu- ja hindamisvestluste regulatsiooni – vestluse läbiviimise kohustus jääb, kuid suureneb asutuste vabadus ise määratleda, kuidas töösooritust hinnata ning milliseid arengumeetmeid rakendada.
• Siduda koondamisest etteteatamise aeg asutuses töötatud ajaga nii töötaja kui ametniku puhul. Praegu arvestatakse ametnike puhul kogu avalikus teenistuses oldud aega, mis üldjuhul tagab neile võrreldes töötajatega pikema etteteatamisaja.
• Kohaldada eetikapõhimõtted ka töötajatele. Kuigi eetikakoodeks on hetkel kohustuslik vaid ametnikele, eeldatakse juba praegu, et samu põhimõtteid järgivad kõik riigitööd tegevad inimesed.

Lisaks muudetakse eelnõuga vastavalt avaliku teabe seadust, töölepingu seadust ja töötuskindlustuse seadust.