Seletuskirja kohaselt on lõivumäärad püsinud aastaid samal tasemel ega kata enam tehtavate toimingutega seotud kulusid.
Eelnõuga muudetakse kodakondsuse saamise, taastamise ja kodakondsusest vabastamise taotluste, isikut tõendava dokumendi taotluste, elamisloa, pikaajalise viisa ja lühiajalise töötamise registreerimise taotluste, rahvastiku toimingute ning relvaseaduse ja turvategevuse seaduse alusel tehtavate toimingute riigilõivumääri.
Näiteks ID-kaardi taotlemisel makstav riigilõiv tõuseb eelnõu kohaselt 30-lt 45-le ja passi taotlemisel 45-lt 60 eurole.
Riigilõiv abielukande eest kasvab 30-lt 70-le ning lahutuskande eest 50-lt 90 eurole.
Soodsam riigilõiv jääb kehtima lastele, pensionäridele ja puudega inimestele ning reisidokumendi puhul rahvusvahelise kaitse saajatele.
Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga fikseeritakse, et alates 2025. aasta algusest on vanaduspensioniikka jõudnud inimeste maksuvaba tulu 9312 eurot aastas ehk 776 eurot kuus. Seletuskirja kohaselt on muudatuse eesmärk suurendada maksutulu ja muuta maksuvaba tulu arvestus lihtsamaks.
Kuigi vanaduspensionäride maksuvaba tulu ei tõuse eelnõu järgi enam koos keskmise vanaduspensioniga, jääb see seletuskirja kohaselt siiski kõrgemaks üldisest maksuvabast tulust, mis on järgmisel aastal 700 eurot kuus. Edaspidi saab pensioniealiste maksuvaba tulu tõsta samuti nagu üldist maksuvaba tulu eraldi otsusega.
Muudatus mõjutab eeskätt pensionäre, kelle pension on võrdne või kõrgem kui Eesti keskmine pension.
Tänavu 1. aprilli seisuga saab vähemalt keskmist pensioni ligi 149 400 inimest ehk 48 protsenti kõigist pensionäridest.
Istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli valitsuse algatatud magusa joogi maksu seaduse eelnõu esimene lugemine, mis jätkub neljapäevasel istungil.
Eelnõu järgi kehtestatakse alates 2026. aastast magusa joogi maks, mille eesmärk on vähendada magusates jookides suhkru ja magusainete kasutamist. Uue maksuga soovitakse suunata inimesi tarbima väiksema suhkrusisaldusega või suhkru ja magusaineteta jooke.
Eelnõu kohaselt sõltuvad maksumäära astmed toote suhkrusisaldusest ja magusainete kasutamisest. Eelnõu järgi maksustatakse joogid, mille suhkrusisaldus on vähemalt viis grammi 100 milliliitri kohta ja/või millele on lisatud magusainet.
Kui magusa joogi suhkrusisaldus on viis kuni kaheksa grammi 100 milliliitris, on maksumäär 0,15 eurot, ning kui suhkrusisaldus on üle kaheksa grammi, siis 0,45 eurot liitri kohta.
Joogile, mis sisaldab ainult magusainet või nii magusainet kui ka suhkrut ja mille suhkrusisaldus on alla viie grammi 100 milliliitris, kohaldatakse magusaine kogusest olenemata maksumäära 0,15 eurot, ning kui sellise joogi suhkrusisaldus on viis kuni kaheksa grammi 100 milliliitris, siis kohaldatakse maksumäära 0,3 eurot liitri kohta.
Kui magusat jooki tuleb tarbimiseks lahjendada või lahustada, siis maksustatakse seda vastavalt tootja soovitusele lahjendatud või lahustatud joogi koguse ja selle suhkru- ja magusainesisalduse järgi. Kui lahjendamis- või lahustamissoovitus puudub, siis maksustatakse selline jook arvestusega, et see lahjendatakse või lahustatakse vahekorras 1:6.
Magusa joogi maksu tasub eelnõu järgi joogi importija, teisest Euroopa Liidu liikmesriigist soetaja või Eesti tootja, kui jook tehakse Eestis esmakordselt kättesaadavaks.
Maksust on vabastatud puuvilja-, marja- ja köögiviljamahlad, kuhu ei ole lisatud suhkrut ega magusainet, piimatooted ja piima asemel tarbitavad taimsed joogid, aga ka näiteks alkohol, ravimid ja toidulisandid ning müügikohas kohapeal valmistatud joogid, mis on pakendamata ja mõeldud kohe tarbimiseks.
